Riigikogus oli täna kolme eelnõu teine lugemine, mille koalitsioon sidus valitsuse usaldusküsimusega. EKRE saadikute hinnangul ei ole see normaalne ning võitlus selle vastu käib. EKRE fraktsiooni liige Henn Põlluaas kommenteeris, et täna lammutati valitsuskoalitsiooni poolt taas Eesti demokraatiat, sest koalitsioon on võtnud suuna suruda kõik Eesti riiki ja inimeste heaolu kahjustavad eelnõud läbi usaldushääletusega.
“Loomulikult EKRE võitleb selle vastu. Me ei taha maksutõuse. Me ei taha, et meie inimeste elu halvemaks läheb ja teeme kõik, mis suudame, aga lõpptulemusena tegelikult viimane vise või pall on presidendi käes, kelle kohustus oleks tegelikult selline usaldushääletuste kuritarvitamine peatada,” lausus Põlluaas.
Et opositsioon taandumist kaaluks, tuleks Põlluaasa sõnul istuda koalitsiooniga laua taha, et leida kompromiss. Ta nentis, et EKRE on kevadest saati dialoogi pakkunud, kuid koalitsioon on sellest kategooriliselt keeldunud. Põlluaas sõnas sedagi, et eelnõude usaldushääletusega sidumine ei olnud isegi põhjendatud.
Küsimusele, et kui teised opositsioonierakonnad on obstruktsioonist pigem taandunud, siis miks EKRE seda ei tee, sõnas Põlluaas, et teised on alla andnud: “Me oleme siis järelikult viimane kaitseliin Eesti rahva ja Eesti Vabariigi eest”.
Peaminister tegi eelmisel neljapäeval ettepaneku siduda seitse riigikogu menetluses olevat valitsuse algatatud eelnõu usaldusküsimusega ning arutada neid riigikogu täiskogus 21. ja 22. novembril. Kui riigikogu usaldusküsimusega seotud eelnõu vastu ei võta, tingib see valitsuse tagasiastumise.
Kevadel ja suvel võeti kokku usaldusküsimusega vastu kaheksa seadust. 27. juunil kuulutas president Alar Karis need seadused välja. “Tunnistan, et minus tekitab suuri kõhklusi nii paljude eelnõude sidumine usaldusküsimusega. Põhiseadus annab valitsusele sellise võimaluse, kuid küsimus on, millal minnakse selle võimaluse kasutamisega liiale,” märkis Karis toona.