Hiljuti sain kaks vastandlikku kirja. Ühe, kus Lääne-Harju inimesed kaebasid toimetuleku ja järjekordse vee ja kanalisatsioonihinna tõusu pärast, mis on juba niigi Eesti kalleim ja pea 200 protsenti kallim kui Tallinnas, kus vee hind tõusis augustis ja tõuseb kuuldavasti veelgi. Teine kiri oli kuuekümnelt ettevõttelt, milles rohepöördega kaasa läinud ärimehed kutsuvad sellega kiirustama, sest nende arust rohepöörde ja arengu vahel puudub vastuolu. Millegi tootjaid, kelle jätkusuutlikuse ja konkurentsivõime kõrge elektrihind võimatuks teeb, oli kõnealuste firmade seas vaid üksikuid, kuid huvitaval kombel olid alla kirjutanute seas mitmeid riigile kuuluvaid ettevõtteid. Näiteks Eesti Energia, kes rohepöördest tingitud enneolematust elektrihinna tõusust kõige suuremat kasu lõikab ja valitsusele megadividente maksab.
Me kuuleme iga päev ja näeme oma silmaga, kuidas toiduainete, teenuste, transpordi, kommunaal ja muud hinnad tõusevad kosmilistesse kõrgustesse, ettevõtted koondavad töötajaid, panevad uksi kinni ja pankrotistuvad ning valdav osa meie inimestest ei tule enam ots otsaga kokku. Olukord läheb üha hullemaks. Vaesuses ja suhtelises vaesuses elavate inimeste arv, mis EKRE valitsuse ajal langes, on reipal tõusuteel. Viie Euroopa rikkama riigi hulka viimise asemel oleme Reformierakonna ja Kaja Kallase poolt muudetud üheks Euroopa Liidu vaeseimaks ning valguskiirt ei paista mitte kuskilt. Vähemalt mitte tänaste võimulolijate poolt.
Kallase valitsus ei kavatse mitte midagi ette võtta kõrgetest energiahindadest tingitud inflatsiooni ja elukalliduse tõusuga. Ei toetata ettevõtlust, ei püütagi elektri hinda alla tuua. Pakutavad kompensatsioonid on vaid kosmeetilised ja pealegi ei kata kõiki valdkondi. Küündimatu vassimine, mis toimub LNG terminaali ja LNG laeva tuleku ümber on enam kui piinlik. Teiste riikide läbi viidud kütuste aktsiisi ja käibemaksu langetamist isegi ei arutata. Politseinikele, päästjatele ja õpetajatele pakutud palgatõus, pensionitõusust rääkimata, ei kata kaugeltki kasvanud elukallidust. Kõik opositsiooni tehtud ettepanekud lükatakse arrogantselt tagasi.
Kallast huvita meie inimeste teoimetulek, töökohtade säilimine ega ettevõtete ellujäämine. Vastupidi, kavatsetakse suurendada elektri ülekandetasusid ja on pähe võetud, et tänaste hindadega megakasumit saavate taastuvelektri tootjate toetusi tuleb maksumaksja arvelt veelgi tõsta. Euroopa kõrgeim inflatsioon ja elektrihinna tõus aetakse tuimalt sõja kaela kuigi teistes Euroopa riikides on inflatsioon kuni kolm korda väiksem (näiteks Maltal) ja elektri hinnaralli algas meil juba pool aastat enne kui Putin sõda alustas. Siis teatas Kallas, et küll meie majapidamised saavad hakkama, nagu temagi pensionäridest vanemad, kelle võrdlemine tavainimestega ainuüksi sissetulekute poolest on enam kui küüniline.
Aga olgu pealegi selles kõiges süüdi rahvusvaheline imperialism ja neli aastaaega, nagu vene ajal öeldi, või Putin ja tema sõda Ukraina vastu, kuid selles, et valitsust probleem ning meie ettevõtjate ja rahva mured ei huvita, on süüdi ainult Kallase valitsus, ei keegi teine. Ometi on meil sõna otseses mõttes olemas võluvitsake, millega lahendada kõik oma energeetikaprobleemid. Selleks oli, on ja peab jääma põlevkivi.
Eesti rikkalikest põlevkivivarudest jätkub elektri tootmiseks veel sajaks aastaks, võib-olla enamgi, sest tehnoloogia areneb ja põlevkivielektrijaamades on võimalik lisaks ka biokütust kasutada. Energiajulgeoleku ja varustuskindluse seisukohalt ei ole midagi rumalamat kui rohepöörasusest inspireeritud põlevkivienergeetikast ja energiasõltumatusest loobumine.
Valitsuse ettepanekul Riigikogus vastu võetud otsus, minna aastaks 2030 üle sajaprotsendiliselt taastuvenergia tootmisele, on lihtsalt arulage. Juhitamatu taastuvenergia, tuul ja päike, ei saa iialgi asendada juhitavat energiatootmist, sest pool aastat meil päikest ega tuult ei ole ning jutt uutest tehnoloogiatest on pelk häma ja utoopia. Neid lihtsalt ei ole olemas. Ka vesinikule üleminek on mõeldamatu kõrge hinna ja energiakulukuse tõttu. Ometigi mõistis seda elementaarset tõsiasja vaid Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes ainsana hääletas üleminekukavale vastu. Nii et mäletage, kelle süül me varsti istume pimedas, külmas ja näljas. Nendeks erakondadeks on Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Keskerakond. Aga ka Riigikogu ukse taga kiibitsevate kahesajalaste ja end parempoolseks kutsuvate tõttu, kes rohehullusele kaasa huilgavad.
Tuule ja päikeseparkide tootmise ja utiliseerimise hiiglaslikust saastavast jalajäljest ja probleemidest nad ei räägi, ammugi kümnetesse miljarditesse ulatuvast kulust, sh elektritaristu ehitamisest, mida üldsust eksitavalt taastuvenergia hinna sisse ei kalkuleerita ja mille peavad maksumaksjad kinni maksma eraldi. Selle eest saaks uue Auvere 2 elektrijaama ja jääks uue põlvkonna stabiilsele ja ohutule tuumajaamalegi üle.
Tänu põlevkivile saab Eesti olla energeetiliselt sõltumatu ja ei vaja kallist importelektrit. Põlevkivielektri hinda ei mõjuta Putini tegevus, Ukraina sõda ega Nord Pooli spekulatsioonid. Väide, justkui puuduks rohepöördel mõju arengule ja energiahindadele on absurdne ja laest võetud. Ilma Euroopa komisjoni kunstlikult tekitatud CO2 kvoodi ja elektribörsita oleks see odavaim ja stabiilseim energiatootmis viis, mis tagaks meie konkurentsivõime ja energiajulgeoleku. Et ellu jääda, peame me peatama CO2 kauplemissüsteemis osalemise ja müüma oma inimestele elektril väljaspool elektribörsi. See on, erinevalt valitsusringkondade väidetule, võimalik ja tehtav ning nõuab vaid poliitilist tahet ja sirgeselgsust, mis neil puudub.
Tänase olukorra ja energiakriisi taustal tuleb selle asemel, et rääkida rumalat juttu PÕKSIT-ist, ehk põlevkivienergeetikast loobumisest, teha koheselt kapitaalremont kolmele seisvale konserveeritud põlevkivikatlale (kestab ca 1-1,5 kuud) ning asuda rajama ka uut, modernset põlevkivielektrijaama. Ka uue põlvkonna tuumajaama projektiga tuleb edasi minna, mitte jääda ootama, kuni on hilja. Vaid sellisel viisil saame tagada enda inimestele ja ettevõtetele normaalse hinnaga elektri, peatada hullumeelsest roheaktivismist tingitud hüperinflatsiooni ning tagada Eesti majanduse arengu ja rahva heaolu.
Henn Põlluaas, EKRE aseesimees, fraktsiooni esimees
Avaldatud Postimehes 09.12.2022