Riigikogu liige Henn Põlluaas (EKRE) ütles Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti peab Ukraina kogemuse põhjal heitma kõrvale keelu kasutada jalaväemiine.
„Varem räägiti, et Venemaal läheb Ukraina sõja taustal viis või kuus aastat enda sõjalise võimekuse tõstmiseks määral, et ohustada Balti riike. Nüüd leiavad mitmed analüütikud ja mõttekojad, et täna läheks selleks kaks-kolm aastat,“ rääkis Põlluaas. „Olukord võib mõnede meelest olla aga veelgi tõsisem. Venemaa on suutnud oma majanduse sõjaajale kohandada, sõjatööstuse mahud on kolme-neljakordistatud ja rahva toetus Putini agressiooni poliitikale on suur. Teades, et lääne sõjaväe, sealhulgas Eesti laod on üsna tühjad, sõjalist tootmist pole märkimisväärset suudetud tõsta ning Venemaale on avanenud uued relvaturud, võib Kremlil tekkida kiusatus katsetada artikkel 5 toimimist Balti ruumis. Venemaa on soovi korral võimeline vajalike üksuste ja relvastuse siia paiskamiseks alates käsust lühema aja jooksul kui meie NATO liitlased.“
Ta lisas, et erinevalt Lätist ja Leedust ei pea Eesti otsustajad millegipärast vajalikuks liitlaste brigaadi püsivat siin olekut. Seni on NATO suutnud Putinit heidutada.
Põlluaas toonitas, et EKRE on juba 2015. aastast nõudnud kaitsekulutuste märkimisväärset tõstmist. Nüüd lõpuks on Ukraina sõja tõttu meie kaitse-eelarve 3% SKT-st, ehk veidi rohkem kui miljard eurot aastas. Kahjuks on sellest vähe.
Põlluaas: „Esiteks läheb pool sellest Ukrainale antud relvaabi läbi vähenenud sõjaliste võimekuste taastamiseks, mitte kaitsevõime tõstmiseks. Suure osa söövad ära püsikulud. Erinevate hangete läbi tellitut meil veel pole, see saabub Eestisse alles mitme aasta pärast ja sellest on vähe. Täna oleme nõrgemad kui 2022. aasta alguses.“
Tema sõnul tuleb kaitse-eelarvet tõsta juba järgmisest aastast, üks võimalus on riigikaitselaen.
Põlluaas: „Me ei saa jääda nn võimalustepõhise riigikaitse ja eelarve juurde ootama, vaid peame minema üle vajadusepõhisele riigikaitsele, arvestades adekvaatselt, milline peab olema meie võimekus tõhusaks ja reaalseks riigikaitseks. Me vajame kohe ja rohkem õhutõrjet, raketisüsteeme, droone, suurtükke, miinipildujaid, soomusvõimekust, mürske, laskemoona, erinevaid miine jne. Vaid teadlikkuse tõstmisest, nagu Herem hiljuti soovitas, on vähe.“