Henn Põlluaas oravate jandist: nad on kibestunud ja pahased, et nad ei ole võimul

Ajakirjanduses on olnud sel nädalal mitu lugu esmaspäevast jandist, mille korraldas opositsioon jaurates poolteist tundi Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga (EKRE) sisulise töö asemel protseduuriliste küsimuste ja kodukorra reeglite ümber ja süüdistades spiikrit selles, et ta on erapoolik ega pea reeglitest kinni.

Henn Põlluaas kinnitab, et reeglitest ei pea kinni opositsioon, kes püüab kõikvõimalikul kombel reeglitest üle vaadata ja neid rikkuda, eesmärgiga lihtsalt parlamendi tööd venitada ja blokeerida. Näiteks parlamendi aseesimehe Siim Kallasega, kes opositsioonis näägutava Reformierakonna enda esindaja, ei korraldata kunagi sellist laata.

„See, mis juhtus esmaspäeval, see, millest tohutu ažiotaaž üles tõsteti, on ju absoluutselt absurdne ja sisutu lugu,“ räägib Põlluaas. „Nad nõudsid kolme sisult identse eelnõu järjekorra muutmist päevakorras. Vahet pole absoluutselt, mis järjekorras oleks neid eelnõusid käsitletud, sest need olid täiesti identsed.“

Põlluaas selgitab, et järjekorda on võimalik muuta, kui selleks on konsensus, selleks aga seda polnud ning siis läks kära lahti ja vallandus protseduuriliste küsimuste laviin, mis ei olnud oma olemuselt sugugi protseduurilised: „Vastasin omaltpoolt kõikidele küsimustele, seega süüdistused opositsiooni suukorvistamist ja neile sõna mitteandmises on täiesti alusetud.“

Tema sõnul oli tegemist järjekordse jantimisega, sisutu ajaviitmisega — poolteist tundi raisati totrale kemplusele. Põhjus, miks seda tehakse, on selge: pärast EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koostööd kuulutati välja opositsiooni-poolne vastasseis; nad on kibestunud ja pahased, et nad ei ole võimul.

Juba varem on olnud kuulda, et opositsioon koostab justkui spiikri paturegistrit. Postimees avaldaski täna oma internetiväljaandes nende etteheited: raamatu kirjutamine, milles Põlluaas avab sotside tegelikku olemust, protesteerimine massiimmigratsiooni toetava Inimõiguste Keskuse riikliku rahastamise vastu, rahvaalgatuse taastamise vajaduse tõstatamine Riigikogu 100 aastapäeva kõnes, Eesti lippude tagasitoomine Toompea lossi valgesse saali, Eesti territoriaalse terviklikkuse eest seismine jne.

„Kinnitan, et olen ka täna kõikide nende asjade taga ning seisan kindlalt Eesti riigi ja rahva huvide eest. Olen uhke selle üle,“ lisas spiiker.

UU