Narva volikogu otsus loobuda nii üürimaja kui ka tugikeskuse rajamisest näitab, et kohalik võim otsib võimalusi, kuidas takistada üleminekut eestikeelsele haridusele. Mida teha selleks, et kiirendada eestikeelsele õppele üleminekut nii Narvas kui kõikjal mujal Eestis?
Paarkümmend aastat võimul olnud Reformierakond pole eesti keele positsiooni ja eestikeelse hariduse eest tegudes kunagi seisnud. Küll ei olnud õppematerjale ja metoodikat, küll oli puudus eesti keelt oskavatest õpetajatest, ette ei võetud midagi. Küll aga meeldib neile jätkuvalt teha suuri sõnu, kuidas eesti keelt tuleb osata ja kooliharidus peab muutuma eestikeelseks.
Tegelikkus on teistsugune. Piiramatu immigratsiooni tõttu aheneb eesti keele kasutus üle kogu riigi. Vene keel vohab, muu hulgas ka riigiasutustes ja ministeeriumites. Samal ajal lükkas Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 koalitsioon tagasi EKRE eelnõud, millega oleks eesti keele positsiooni tugevdatud ning kehtestatud kohalikele valimistele kaks iseenesestmõistetavat nõuet – kandidaatidele eesti keele oskuse nõue ja valimisõiguse andmise ainult Eesti ja ELi riikide kodanikele. Võimuliidu häältega lükati tagasi ka eelnõu eesti keele tugevdamiseks üha ingliskeelestuvates ülikoolides, samuti lükati tagasi eelnõu suurendada ajale jalgu jäänud trahve keelenõuete rikkumise eest.
Isegi šovinistlikud vene ringkonnad näevad, et Kallase valitsuse mure eesti keele pärast on ainult poos valijate eksitamiseks. See julgustab vene ringkondi töötama eesti keele õppimise, selle kehtestamise ja seeläbi ka Eesti riigi vastu. Nüüd on Narva keskerakondlik linnavalitsus võtnud avalikult suuna eesti keele ja selle õpetamise takistamiseks. Eesti keele positsiooni ja eestikeelse õppe tagamiseks tuleb kohe jõustada olemasolevad seadused ja otsused, vajadusel neid täiendada ning karmistada karistusi keeleseaduse rikkumise eest. Mitte-midagi-tegemise aeg on läbi.
Henn Põlluaas, riigikogu liige (EKRE)