Henn Põlluaas pühendas suure osa Riigikogu sügisistungjärgu avakõnest käsitlemaks otsedemokraatiat

Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) meenutas sügisistungijärgu avakõnes, et käesoleval aastal möödus sada aastat sellest, kui koostati ja allkirjastati Eesti Vabariigi esimene põhiseadus. „See ei olnud sajaprotsendiliselt täiuslik, see polegi võimalik, kuid vaieldamatult oli see üks maailma demokraatlikemaid põhiseadusi, mis kehtestas rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja otsedemokraatia põhimõtted.“

Põlluaas tõdes, et praegu meil otsedemokraatia puudub ja lisas, et see peaks olema osa meie igapäevasest demokraatlikust kultuurist.

„Otsedemokraatia ei ole mingi tont ega mõttetu farss, mida karta. Oma rahvast peab usaldama. Riigikogu peab uskuma oma rahvasse, sest altpoolt lähtuv arukas initsiatiiv on suureks toeks riigivõimu teostamisel.“

Põlluaasa sõnul ei märka Riigikogu saadikud sageli, missugused on inimeste tegelikud huvid ja vajadused. Nendena loetles ta näiteks rahva enamiku tahte kehtestada rahvaalgatuse võimalus ja presidendi otsevalimised või soov sätestada abielu põhiseaduses mehe ja naise liiduna. „Nii võime sattuda ja olemegi sattunud olukorda, kus riik surub oma kodanikele peale ebasoovitavaid ja vastuvõetamatuid ettekirjutusi ja väärtussüsteeme. Selle tagajärjel on rahva rahulolematus aja jooksul üksnes suurenenud. Inimesed väljendavad oma eitust erineval moel, näiteks petitsioonide ja miitingutega või olles skeptilised ja passiivsed, aga ka depressiivsed ja vastanduvad. Kaotajaks on terve riik.“ ütles ta.

Põlluaas leiab, et otsedemokraatia elementide lisamine praegu eksisteerivasse poliitilisse süsteemi on valimistevahelisel perioodil kodanike jaoks oluline eneseväljendusvahend: „See aitaks muuta valitud rahvaesindajad vastutustundlikumaks, distsiplineeriks poliitilist eliiti ning tooks meid kõiki rahvale lähemale.“

Põlluaas usub, et otsedemokraatia põhimõtetest ja praktikast saaks tulevikus esindusliku valitsemisviisi oluline element, mis lisaks parlamentaarse demokraatia mudelile uue dimensiooni.

„Sellega oleks inimeste jaoks oluliste teemade püstitamisse ning otsuste langetamisse kaasatud lai valijaskond. See omakorda muudaks demokraatia loomult esinduslikuks ja tõeliselt tugevaks inimsõbralikuks poliitiliseks mehhanismiks. Võidaksid nii riik kui ka rahvas.“