13.08.2018
Vene lipp
SA Innove on teatanud, et nad töötavad koostöös Haridusministeeriumiga välja riiklikku programmi ametlikuks üleminekuks nn kahesuunalisele keelekümblusele Eesti üldhariduskoolides. Esimesed koolid lähevad omal soovil kahepoolsele keelekümblusmudelise juba 2019. aastal, järgmised 2020. aasta septembrist.
Kahepoolne keelekümblus tähendab, et pool ajast toimub õppetöö eesti keeles, pool ajast aga vene keeles, ehk siis teisisõnu – koolidesse viiakse sisse ametlik kakskeelsus. Tuleb välja, et integratsioon ei tähenda enam muukeelsetele eesti keele õpetamist ja nende lõimimist Eesti keele- ja kultuuriruumi, vaid hoopiski eesti laste uusvenestamise programmi käivitamist, mille käigus on meie lapsed sunnitud hakkama omandama haridust vene keeles. Nii hulluks ei läinud olukord isegi sügaval okupatsiooni ja venestamisajal, mil eestikeelsetes koolides antav haridus, kaasa arvatud kõrgharidus, oli puhtalt eestikeelne.
Lõimumine viisil, nagu seda on tehtud viimased 25 aastat, ei tööta. Vene keele kasutusruum on Eestis üha kasvanud. Seda ilmselt nii tahtlikult ebaõnnestunud integratsiooniprotsessi, mida on tehtud vaid loosungite tasemel, kui saabunud kümnete tuhandete sisserändajate ja võõrtööliste tõttu, peamiselt Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest. Samuti aastaid kestnud, lausa kuritegeliku tahtmatuse tõttu minna üle riigikeelsele kooliharidusele, nagu see on teistes riikides.
Kuigi keeleoskajateks loetakse meil väga elementaarse tasemega isikuid, oli 2000/2001. aasta rahvaloenduse järgi eesti keele oskuse määr muukeelse elanikkonna seas vaid 38%, 2011. aasta rahvaloenduse järgi aga 44%. Siinkirjutajal pole teada ühtegi teist riiki, kus riigikeele oskuse näitaja oleks nii madal, isegi Lätis on vastav näitaja kõrgem. Slaavi riikidest pärit uusisserändajad panevad oma lapsed reeglina venekeelsetesse lasteaedadesse ja koolidesse ning eesti keele kasutajate arv langeb jätkuva trendina. Näiteks Ida-Virumaal on eesti emakeelega inimeste osakaal langenud 18 protsendilt 16 protsendini ja Lasnamäel 33 protsendilt 26 protsendini.
Keeleinspektsioon kontrollis 2014. aastal 725 arsti, meditsiiniõe ja hooldustöötaja eesti keele oskust ning leidis, et 519 neist ei osanud keelt piisavalt. See on katastroofiline olukord, millele valitsus aga vilistab. Kas lahendusena nähaksegi mitte muukeelsetele eesti keele õpetamist, vaid eesti laste õppimist vene keeles? Kas eesti keelega varsti üldse arsti juurde, poodi või kuskile mujale asja on? Aastast 2017, pärast võõrtööjõule uste avamist, on uue tendentsina ja üha kasvavalt lisandunud kümneid ja kümneid kaebusi ka ingliskeelse teenindamise kohta, kusjuures tihtipeale ei oska teenindaja õieti inglise keeltki. Eestis ei saa eesti keelega enam paljudes kohtades hakkama.
Kõik see räägib teravalt eestikeelse õppe kohese sisseviimise vajaduse poolt juba lasteaiatasemel, koolidest rääkimata, seda enam, et senine eesti keelele üleminek koolides on toonud kaasa positiivseid tagajärgi. Kahepoolne keelekümblusmudel ehk sisuline kakskeelsus vähendab aga venelaste seas eesti keele õppimise ja kasutamise motivatsiooni, sunnib eestlasi veelgi rohkem kasutama vene keelt ja aitab seeläbi kaasa teatud piirkondade jätkuvale venestumisele.
Seda kummastavam on kuulda Eesti 200 ettepanekuid üleüldise kahepoolse keelekümblusmudeli toetuseks, millele sisseviimisele töötavad innukalt kaasa nii Mailis Repsi juhitav Haridusministeerium kui haridusprogrammide elluviija SA Innove. Keskerakondliku taustaga, peamiselt vene valijaid esindav minister peaks endale teadvustama, et sellega astub ta otsesesse vastuollu Eesti Põhiseadusega. Samuti SA Innove, kes on ennegi silma paistnud kaheldavate ja skandaalsete ettepanekutega. Aga ka Keskerakonna valitsuspartnerid sotsid ja Isamaa, kelle heakskiidul seda ilmselgelt tehakse.
Eesti keelel on Eesti Vabariigis ametliku riigikeele staatus. Nii oli, on ja peab ka jääma. Kakskeelsuse sisseviimine Eesti haridussüsteemi ja eesti laste panemine vene keeles õppima, näiliselt õilsa keelekümbluse sildi all, on sellest möödahiilimine, põhiseaduse vastane ja lubamatu. Kes ja kus on andnud selleks mandaadi? Väited, et koolid seda soovivad, ei maksa. Pealegi, kes on need koolid? Kas need, kes ei ole seni tahtnud üle minna eestikeelsele õppele ning on taotlenud selles suhtes erandeid? Või multikultiglobalistidest direktorid, kellele eesti keele, rahvuse ja meie rahvusliku identiteedi jätkumine on sügavalt ükskõik? Rahvas kindlasti mingit uusvenestamist ei soovi.
Eesti riigi ülesanne ja kohustus on tagada eesti keele, rahvuse ja kultuuri säilimine. See on põhiseaduslik imperatiiv ja ka meie haridussüsteemi otsene kohustus. Selle põhimõtte eiramine ning eesti keele positsiooni nõrgestavate ettepanekute tegemine ja nende rakendamise eesmärgid saavad arusaadavaks Eesti välisluureameti juhi sõnade taustal Kremli mõjuagentidest ja kasulikest idiootidest. On need ju imbunud sisse pea kõikidesse struktuuridesse, kaasa arvatud riigijuhtimisse. Varjatud kakskeelsuse sisseviimine, vene keelele sisuliselt teise riigikeele staatuse andmine ja eesti laste venestamise katsed tuleb lõpetada juba eos.
Henn Põlluaas,
EKRE aseesimees