08.05.2024
Henn Põlluaas
Kolmapäeval toimus Riigikogus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine, mille juures vaatles EKRE saadik Henn Põlluaas ainsana neid ohtusid, mis sellega koos üles kerkida võivad ning osutas eelnõu läbimõtlematusele.
“Head kolleegid! Venemaa on agressorriik, kes ei austa teiste rahvaste enesemääramisõigust ega rahvusvahelist õigust. Kremli eesmärk on taastada vägivallaga enda kunagised piirid, mis olid samamoodi kehtestatud vägivallaga, ning ta peab selleks ebainimlikku terrorisõda Ukraina vastu. Mitte keegi ei tea, millal ta võib tulla meie ja teiste naabrite kallale. Venemaa tuleb peatada ja võtta talt igasugune soov anastada teisi riike ja rahvaid. Venemaa oligarhid, kes toetavad sõda ning hoiavad oma vara lääne pankades, peavad mõistma, et agressioonile järgneb karistus, sealhulgas finantsiliselt. See on vaieldamatu. Sõja- ja inimsusevastastele kuritegudele ei ole õigustust ega andestust.
Euroopa riigid tegid juba Ukraina sõja alguses Euroopa Komisjonile ülesandeks töötada välja õiguslik skeem, mis aitaks kasutada Venemaa külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Euroopa Liidu Nõukogu kiitis heaks regulatsiooni, mis sillutab teed külmutatud Vene varade miljarditesse eurodesse ulatuvate intressitulude kasutamiseks Ukraina heaks. USA ja näiteks Belgia on otsustanud need juba kasutusele võtta. Läänes on külmutatud 260 miljardi euro väärtuses Vene keskpanga varasid, Euroopa Liidus on külmutatud umbes 200 miljardi euro väärtuses, Eestis 35 miljoni euro väärtuses.
Arutuse all on kõikide külmutatud varade konfiskeerimine. Samas ollakse Euroopas mures, et selline käik kahjustab euro usaldusväärsust teiste keskpankade silmis. Eriti kardetakse, et Vene varade konfiskeerimine annab Hiinale ja Saudi Araabiale signaali, et eurodes varade hoidmine pole turvaline. Euroopa Keskpanga sõnul riskiks Euroopa Liidu liikmesriigid euro õiguslike ja majanduslike alustalade õõnestamisega ja keskpank soovitas riikidel mitte võtta antud otsust vastu üksi, vaid tegutseda koos laia rahvusvahelise koalitsiooniga. Eesti millegipärast tegutseb omapäi.
USA Vene varade täieliku konfiskeerimise ettepanekule, mida G7 Euroopa liikmetest toetavad Suurbritannia, Jaapan ja Kanada, on vastu Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa. Viimased on mures just selle Euroopa Keskpangas välja toodu pärast ja et see võib tekitada ka vastumeetmeid Venemaalt. Eesti valitsus ei karda hunti ja hüppab üksinda dzotile nagu Matrossov.
Eesti on välisminister Tsahkna eestvedamisel leiutanud omapärase skeemi, mis Kaja Kallase sõnul käib lihtsustatult nii. Ukraina dokumenteerib kahjud, mida agressor Venemaa neile tekitab. Meie käes on vara, mis on ära hinnatud, meie anname selle Ukrainale ja hiljem saab Venemaa Ukrainaga tasaarveldada. Ehk teisisõnu, meie võtame Ivanilt raha ära, anname Volodõmõrile ja ütleme Ivanile, et küsigu oma raha tagasi Vladimirilt. See võib olla küll õilis, ma ei vaidle vastu, kuid see on veidi lapsik, sest mitte mingit Venemaa ja Ukraina tasaarveldamist konfiskeeritud raha osas ei tule, sest see, kes raha ära võtab, on ju Eesti.
Oleme Euroopa Liidu riikidest ainuke, kellel selline seadus parlamendis arutelul on. Ainuõige ja vajalik on, et me teeme seda Euroopas ühiselt Euroopa Liidu õiguse tasemel ja raamides. Täna sellist üksmeelt ega lahendust aga ei ole. Isegi meie naabrid Läti, Leedu ja Poola, kes on kõik suured Ukraina toetajad, ei kavatse sellist skeemi kasutada, kuigi Eesti on seda juba pikemat aega laiemalt tutvustanud ja propageerinud. Miks? Sest Eesti valitsuse kava ei ole juriidiliselt pädev. Rahvusvahelise õiguse järgi on omand puutumatu, igal juhul vastutab selle eest äravõtja ehk siis Eesti. Ka meie põhiseaduse järgi on omand puutumatu. Nagu oleme aga korduvalt näinud, siis põhiseadus valetajate valitsust ei sega.
Nagu öeldud, mitte ükski teine riik ega organisatsioon ei ole Eesti skeemi heaks kiitnud ega seda kasutusele võtnud. Kõik, sealhulgas USA, Euroopa riigid, Euroopa Liit, G7 ja nii edasi, leiavad, et küsimus on märksa keerulisem, kuigi kõik on loomulikult ühel meelel, et Venemaa peab vastutama Ukraina sõjaga tekitatud purustuste eest nii moraalselt kui rahaliselt. Töö pädeva meetme väljatöötamiseks jätkub. Täna seda kahjuks veel ei ole.
Lauri Mälksoo on hoiatanud, et Vene külmutatud varade selline äravõtmise skeem võib Eestile kalliks maksma minna. Ei saa välistada, et inimõiguste kohus leiab, et meil tuleb hoopis neile, kelle vara me ära võtame, hakata kompensatsiooni maksma. Selles mõttes on see meile ja meie maksumaksjale suurte rahaliste tagajärgedega otsus. Mälksoo sõnul peame me ette kujutama, milliseks kujuneb taoline vaidlus näiteks seitsme aasta pärast, millised on Eesti argumendid, kas me võidaksime või kaotaksime selle vaidluse. Tõenäoliselt kaotaksime. Taolise otsuse tegemise vastu on rahvusvahelise tavaõiguse oluline põhimõte, mille nimeks on riigi immuniteet, mis tähendab, et kui riigid hoiavad varasid teistes riikides, siis niisama seda ära võtta ei saa. Sellele järgneksid teise riigi vastumeetmed. Venemaa on selgelt öelnud, et kui neilt hakatakse varasid ära võtma, vastavad nad omapoolsete sammudega. Oleks naiivne arvata, et Eestile sellisest hurraa-aktivismist mingeid tõsisemaid tagajärgi ei tulene.
Loomulikult me peame selle teemaga tegelema, selles ei ole kahtlustki, ja miks mitte olema initsiatiivgrupis. Aga selge on ka see, et Eesti peab neis asjades koordineerima oma otsuseid ülejäänud riikidega. Üksinda dzotile hüpata ja tekitada olukord, kus me peame enda eelarvest hakkama tagasi maksma konfiskeeritud ja Ukrainale antud Vene varasid, on põhjendamatu. Arvestades erinevaid kompensatsioone ja protsessi kulusid, mida me peaksime maksma, tuleks märksa odavam anda Ukrainale otse lihtsalt 35 miljonit eurot. Seda enam, et valitsus kohustub varsti sõlmitava julgeolekulepinguga niigi Ukrainale maksma lausa 100 miljonit eurot aastas.
Kokku võttes, Eesti ei saa olla maailma ainuke riik, kes end mõtlematust aktivismist ajendatuna üksinda Kremli tule alla seab. Eesti peab lahendama probleemi koostöös teiste riikidega ja leidma ühiselt pädeva süsteemi, kuidas panna Venemaa vastutama terrorisõjas tekitatud kahjude eest ning kasutada Vene külmutatud varasid Ukraina abistamiseks ja ülesehitamiseks. Leiame, et kõnealuse toore, juriidiliselt ebapädeva ja ebakompetentse skeemiga edasi minna ei saa. Töötame edasi koos teiste riikidega. Seetõttu annan EKRE fraktsiooni nimel üle ettepaneku eelnõu 332 katkestamiseks teisel lugemisel. Aitäh!”