Kui kolmnurkadel oleks jumal, siis annaksid nad talle 3 külge (juudi vanasõna).
Näib, et maailma valitsevad 3 generaalset jõudu: ajalooliselt domineerib Ameerikas rohkem liberaalne, Euraasias konservatiivne ja Aasias tsentristlik jõud. Aafrika seis on üsna ebaselge, niisamuti Euroopa olukord. Sarnasest maailma jaotusest kirjutas ka Orwell oma teoses „1984“. Kas selle taga on NWO või midagi olemuslikku, või hoopis mõlemat? Meenub üks eluterve ütlus – usalda aga kontrolli – kuigi korrumpeerunud inimestele on see nähtavasti suhteliselt tühi sõnakõlks. Küsimust, kuidas valitsev poliitiline mehhanism „jaga ja valitse“ põhimõttel inimkonda vaimselt pimestab, saab üsna lihtsalt seletada lahti Vana-India stiilis mõistukõne teel.
Rahumaailma (Paradiisi) kannavad enda peal kolm võimast elevanti, kes aeg-ajalt oma võimupositsioone vahetavad. Igal isevärvi elevandil on oma nimi – Must Vabadus, Hall Vendlus ja Valge Võrdsus. Mõnikord võivad need nimed ka täiesti muutuda, näiteks: Maagiline Tarkus, Müstiline Kainus ja Nõiduslik Armastus. Kui nende vahel puuduks igasugune sünergia ja koostöö, siis nad omavahel üksnes isekalt konkureeriks ja sõdiksid. Seetõttu toimub juhtelevandi rolli kandja ringlus, mis kokkuleppeliselt vahetub iga kuue aasta tagant. See võimaldab kõigil kolmel elevandil kordamööda võrdselt areneda, ühtlasi tagatakse maailma paindlik aga tugev terviklikkus.
Asjalood lähevad ohtlikult jamaks, kui enam sellest elementaarsest kokkuleppest kinni ei peeta, mille tulemusena kogu maailma harmoonia saab oluliselt rikutud. See juhtub näiteks, kui üks elevant jääb pikalt võimule, absoluutselt ignoreerides mida teised talle pasundavad. Olgu selle iseka suhtumise taga siis ühekülgne harjumuste lollus, äärmiselt must-valge mõtlemine või mugav näiline omakasu, see polegi enam niivõrd oluline. Mind pigem huvitab, kas see valitsuste rumal lõhestumine on nüüd Eestis ja Euroopas taas kordumas? Kellele on see kasulik, et rahvusriiklust demoniseeritakse? Kes tahab kõik rahvused maa pealt pühkida ja haarata absoluutset võimu?
Nähtavasti on Euroopas haaranud võimu ameerikalik Valge Võrdsus, kes kõike võõrast ja uudset lapselikult jumaldab. Tema naiivsevõitu pehmomotoks on – usalda aga usalda, tuleb olla loominguliselt salliv, avatud ja armastav! Must Vabadus üritab sealjuures julmalt vastu pasundada – kontrolli aga kontrolli, võõrast olukorda ei saa usaldada, vaid sellesse tuleb pragmaatiliselt suhtuda! Hall Vendlus omakorda teatab kavalalt – ära usalda ega kontrolli, jääda võimalikult neutraalselt tasakaalukaks! Ja mida vähem Valge elevant teisi kuulda võtab, mida suurem on elevantide vaheline valikute konflikt ja positsioonide sõda, seda tõenäolisemalt peab kogu Paradiisimaailm võimulahingutes upakile vajuma, mistõttu üha enam inimesi järjest haavatult allasurutud orjusesse langevad. Eesti rahvuslasi ei võeta enam kuulda, sest rahvas on juriidiliselt ja intellektuaalselt orjastatud.
Tavaliselt ohu ja hirmu korral valdab meid eluterve instinkt – võitle või põgene –, mis mugavalt korrumpeerunud süsteemis kaldub samuti äärmuste fanatismi. Liberaalsete jõudude reaalsus usub üha, et tuleb idealistlikesse unistustesse põgeneda, lootes naiivselt võõraste heatahtlikkusele ja raskete aegade möödumist. Konservatiivsete jõudude reaalsus teab vaid, et tuleb mõistuslikult võitlusse asuda ja olukord kardinaalselt oma kontrolli alla haarata. Ja tsentristlike jõudude reaalsus otsustab, et ei tule põgeneda ega võidelda, vaid vaadata kuidas olukord kulgeb, ja jääda narrilikult kahevahele. Suuri mõttetuid sõdu põhjustab ühekülgse jõu ahne domineerimine ja teiste jõudude täielik välistamine, mis kokkuvõttes maailmas vaid agressiivset segadust külvab. Seega maailma kandvate Elevantide ehk generaalsete jõudude ühine teekond sõltub üksnes sellest, kuidas suudetakse üksteist ärakuulata, kokkuleppeid austada ja omavahel koostööd teha.
Reaalne olukord on pigem selline, et lapsikult lahe USA ja tema liitlased keerasid Lähis-Ida piirkonnas tõmmeldes suhteliselt töötava süsteemi sassi ja nüüd suunati võõras inimuputuste vool Euroopasse. Selle peale usub üks seltskond ikka veel, et kõik on OK ja haiglaselt võõras olukord tuleb rahulikult ära kannatada. Teised ütlevad, et uputusele tuleb oma jõududega kohe piir ette panna. Kolmandad jälle leiavad, et olukorda tuleb veel uurida, puurida, arutada ja analüüsima jäädagi. Niiet, elus on meil pidevalt kolm võimalust, kuidas erinevates olukordades käituda, kuid hetkel valitsus millegipärast ignoreerib ja demoniseerib just seda teist valikut? Samas ainuõigeks tunnistatakse vaid esimene lambukese mentaliteedist kantud variant.
See on saatanlik võimurite pettus ja labase must-valge mõtlemise vili, mida suurimpeeriumid koos pugejalike lammasliitlastega oma sõjaplaanide teostamiseks viljelevad. Ühtlasi väljendub kogu väärastunud olukord selles, et USA-meelsed demoniseerivad Venemaad, ja vastupidi. Mõlemad omakorda demoniseerivad terroriste ja vastupidi. Ehk pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. Ja „õige“ rahvas, see orjastatud valge lambuke, ikka usub isanda tarka juttu, et nemad ei saa selles räpases mängus kuidagi olla määritud. Tegelikult aga ollakse igasugune iseolemine ja kodumaa identiteet juba minetatud. Kas oma rahvuse reetnud rahvas ongi enam inimesed, või pigem mingi geneetiline mutantmass?
Kokkuvõttes valitseb maailmas suhteliselt vastutustundetu ja haige suhtumine – silmakirjalik USA, Venemaa, Hiina jne, samuti lammastunud Euroopa ja kõike seda rahumeelselt toetava zombikari. Sellise rumala suhtumisega lihtsalt polegi võimalik koostööd teha – ei iseenda ega ka teistega. See pole kellegi koostöö, kui mingeid võõraid nõudmisi piinliku alandlikkusega täidetakse, või siis vastupidi, kiskjalikult kõik võõrad praeahju aetakse. Sellest manipuleeritud lollimängimisest võidavad üksnes parasiitlikud suurimpeeriumid ja kaotavad tema arad pugejatest liitlasorjad, kes ei suuda või ei taha oma elutervet olemust ja loomulikul teel kujunenud rahvust kehtestada. Kas EL võimurid saakski enam rohkem lollistuda? Senikaua kuni pimestatud orjarahvas on toimuva orjade kaubandusega rahul, valitseb maailma inimvaenulik parasiitlus edasi.
Kogu selle ulmefantastilise loo teeb irooniliseks asjaolu, et tavaelus elevandid eales vabatahtlikult kuristikku ei torma. Seda suudavad põhjustada üksnes patoloogiliselt korrumpeerunud inimühiskonna sõdivad vaenukäed. On tõde, et inimestena oleme omnivoorid – meis peitub nii usaldav lammas kui ka iseteadlik hunt, samuti suudame vajadusel neutraalseks jääda. Need 3 jõudu tuleb vaid sõbralikult tervikuks ühendada. Küsimus on suuresti selles, kas me omaenda loodud jumalaid usaldame, aga ka kontrollime, või mitte? Kas loodud poliitilisfilosoofiline mehhanism on meie terviklikkuse tööriist, või vastupidi, kus deemonlik mehhanism juhib paralüseeritud inimest kui katkist ihuliikmete mutrikest? Kas otsuste tegemisel on meil tõeline valikuvabadus, või meie üks käsi leiab, et teine käsi tuleb maha raiuda? Olgem oma valikutes eluterved inimloomad ja mitte lõhestatud jõudude poolt rumalalt allutatud rahvamass! Üksnes sedasi on võimalik vabaneda haigest orjusest ja seista oma rahvuse jõulistel jalgadel.