04.11.2015
etnokraatia
Elu on näidanud, et demokraatias pole aus rahvuslus sisuliselt võimalik. Samuti pole konservatiivsus veel tingimata mingi rahvuslus. Kui tahetakse tõelist rahvusriiki luua ja arendada, siis on tarvis ETNOKRAATIAT, kus demokraatlikku (petlikku) võrdsust ja materiaalset ebavõrdsust nii palju ei eksisteeri kui demokraatias.
Esiteks, ETNOKRAATIAS on konservatiivsus ja liberaalsus, parem- ja vaskapoolsus, ees- ja tagapoolsus, üleval- ja allpoolsus, aeg-ruumilisus jne. eluterves tasakaalus, mitte demokraatlikus lõhestatud-tükeldatud skisofreenia usuhulluses. Tõelisele rahvuslasele pole oluline niivõrd, mis poolusesse või usku ollakse rohkem kaldu, vaid loomulik tervik. Seetõttu ei huvita ka mind, kas ollakse konservatiiv või liberaal, ehk üht- või teistpidi usuhull. Mind huvitab, kas ollakse võimelised suurt pilti nägema ja seda esmalt enda ja oma rahvuse huvides ka teostama.
Teiseks, ETNOKRAATIAS on põlisrahval õiguslikult teatud eelised tavakodanike ees (à la maamaksu vabastuse ja poliitikas kandideerimise õigus). Tavakodanikel on omakorda teatud eelis mittekodanikest võõraste ees (õigus piiritletud tasuta metsapalgile ja muule ehitusmaterjalile, muud peresoodustused ja valimisõigus). Võõrastel on näiteks õigus maad ja elupinda üksnes rentida, kindlasti mitte aga omada. Samuti ei saa teha võõrettevõtetele maksusoodustusi, ammugi mitte maksuvabastusi, mis eksisteerivad demokraatias. Seega, ETNOKRAATIAS moodustub klasside vertikaal rahvuspõhiselt, mitte nagu demokraatias suuresti materiaalse rikkuse põhiselt. ETNOKRAATIAS võivad nii rikas kui ka vaene põlisrahvuslane mõlemad olla ülemklassist, kui nad on igakülgselt näiteks kolmandat põlve kohalikud eestlased ja truud eesti rahvuskultuurile. ETNOKRAATIAS eksisteerib horisontaalne võrdsus vaid inimesepõhiselt (omad või võõrad, inimesed on nagunii kõik), kuid vertikaalsed klassid eksisteerivad rahvuspõhiselt (siin ei saa olla võrdsust), kus materiaalne rikkus pole kindlasti mingi klassinäitaja.
Kutsun üles kõiki konservatiive ja kes iganes on valmis julgeid ideid kaaluma vasak- ja parempoolsest demokraatlikust lõhestatusest loobuma, ja võtma omaks humaanselt tasakaalukam, terviklikum ja edasiarenenum ETNOKRAATIA, mille põhjal saavad vabalt elada ja areneda kõik väikerahvad. Demokraatia sisuks on paraku imperialistlik segaduste süsteem, kus varem-hiljem väikerahvad tasapisi välja suretatakse. Avagem oma pimestatud silmad ja mõtisklegem selle tõsiasja üle. Samuti pole kristlik konservatiivsus iseenesest veel mingi rahvuslus ega lahendus. Lahendus on üksnes igakülgne terviklikkuse taasväärtustamine. Lihtsalt üle on visanud see eestlaste rumal orjalik pugemine. Aeg on võõrad ja agressiivsed peturüüd lõplikult läbi näha, ja tõusta vapralt omaenda jalgele!