Henri Kozlov: Geivabariik?

Huvitav, kas meil on varsti Eesti Vabariigi asemel unelmate Geivabariiki oodata? Ma ei pea ennast küll kristlaseks, aga olen geide kooseluseaduse vastu pigem pragmaatilistel põhjustel. Kõige esimene põhimõte, mille järgi poliitikut hinnata, peaks minu meelest olema see, kas ta seisab ausalt oma maa rahva ja rahvuse huvide eest. Valitsevad friigierakonnad hindavad meil aga millegipärast selle järgi, kas esmajärjekorras tegeletakse kitsaste hälbeliste huvide kaitsmise ja muude sajanda järgu pseudoprobleemidega.

Mind sügavalt ei huvita, mida igasugused friigid oma kodus või kuskil loomalaudas teevad, kui nad sellega otseselt kedagi ei ahista. Aga igasuguste friikide erahuvide kaitse ei peaks olema ühe normaalselt toimiva riigi põhiagendas. Mistahes hälbelisust ei pea kohtlema võrdselt võrreldes üldiselt tervetega, sest „haige või terve“ olemine pole omavahel võrreldes võrdväärselt jätkusuutlikud olekud. Kui sul oleks hüpoteetiliselt valida, kas maailmas oleks vaid geid või siis heterod, kui pikalt sa siis inimkonna jätkusuutlikkust arvestades mõtleks? Loodetavasti mitte väga pikalt.

Ultraliberaalide võrdsuse paradigma ei toimi praktikas ühelgi tingimusel! Kui näiteks mingid koos elada soovivad inimesed juhuslikult tunnevad, et nad on inimhobused või inimkassid, siis pole eriti mõistlik nende pärast veel ähmi täis minna ega kiiresti asuda seadusi ümberkorraldama. Ratsutagu ja nurrugu nad rahulikult koos kui tahavad, aga igasuguseid põnevaid hälbeid ei pea tooma paaniliselt ükshaaval kooseluseadusesse. Või kuidas oleks elutervem?

Kas taolise friikluse eripoputamine on ikka inimkonna eksistentsi põhiväärtusena oluline? Kui juba seaduslikult väärtustada geisid, siis miks mitte juba kõiki ülejäänuid maailma friike niisamuti väärtustada – kuhu jääb siin nüüd võrdsus? Minu meelest oleks see kõik siiski lõputult eksitav ja täiesti kaduma läheks arusaamine, mis on meile tõeliselt oluline.

See aga ei tähenda veel, et neid hälbeid peaks kuidagi diskrimineerima. Nad lihtsalt ei väärigi üleliigset tähelepanu. Ütlengi, et sisuliselt NAD POLE OLULISED. Midagi peab olema üsna valesti, kui inimene hakkab tegelema ebaoluliste asjadega ja väidab, et olulised asjad on ebaolulistega võrdsed.

Siiralt kahtlen praeguse liberaalse Euroopa Liidu adekvaatsuses – see pigem käitub nagu ennast mugavalt täisjoonud ususõltlane, kes oma arvates esindab mingeid kõrgemaid inimväärtusi, mis aga on valdavale enamusele ratsionaalselt täiesti arusaamatud. Nende ulmefantastilisel sonimisel peaks olema mingi täiesti arusaamatu kõrgem õigus, mis tegelikult on täielik nali. Sama hästi võiks juba kogu riigijuhtimise anda teismeliste nolkide kätte, kes arvavad, et elu on mingi ilgelt äge arvutimäng, kus üksnes liberaalidel kui kõrgema Jumala volitatud preestritel on lõputult elusid, et tervet rahvast pidevalt kottida. Sisuliselt see vist ongi juba juhtunud?

Kas geidele perekonnaseaduse pähemäärimine ikka on mingi vabadusemärk, nagu ultraliberaalid uhkelt väidavad? Minu meelest küll mitte. Pigem on see järjekordne ajupesu ehk lapsik võrdsuseidee katsetamine, et lihtsalt saaks rohkem põrgulikku pulli, ja et hulludel teismelistel võimalikult pikalt lõbus joomapidu oleks. Aga pohmakas saab neil olema ebameeldiv ja kaineks nad saada ei taha. Reaalselt on see geide ja massiimmigratsiooni teema juba ajalooliselt katsetatud mittetoimiv hävingutee – seega täiesti rumal seaduseämber, mille kordamine on vastupidi hoopis vabaduse ja tarkuse allakäigu märk.

Leian, et siin on piiriks just õigel ja valel, või reaalsel ja ebareaalsel vahettegemine. Sest mis juhtub riigi ja rahvaga, kellelt röövitakse õigus elutervele võõravihale (enesekaitsele) ja alles jäetakse üksnes piirituseuimas dolerantsus? Juhtub see, mis Eestiga on juhtumas – maad, varad, ettevõtted ja valitsus on mahamüüdud võõrastele isandatele, keda eesti rahvas reaalselt ei huvita! Sellest lihtsast asjast ei saagi aru A. Lobjakas ja teised pilvelenduritest “intelligendid”, sest neil puuduvad ülekantud tähenduses ühed meestele väga olulised genitaalid – nimelt KERAD. Jah, see kõlab banaalselt ja vulgaarselt ja matslikult – sest praktiline reaalsus just seda ongi – et ilma keradeta mees on VALE. Nii lihtne see paraku just ongi!

Lääne ühiskonnas on hetkel uljas nooruslikkus ja naiivne lapsemeelsus moes – peaasi et oleks üks suur lõbu ja lust, mis ongi sõna, gei, algne tähendus. See jutt, et inimesed ärgu põdegu igasuguste probleemide üle nii palju ja laste kasvatamises tuleb üksnes lastega võrdne olla, on pehmelt öeldes järjekordne lihtsameelne möla. Just sellises keskonnas ei kasvagi mitte kunagi keegi terviklikuks inimeseks. Ühekülgne laps-poliitik nagu ka laps-lapsevanem on pigem kohutav nuhtlus kogu riigi rahvale ja lastele endile.

Lõpetuseks polegi siin suurt midagi lisada, kui et loll on ikka loll olla! Vaid rumal mittevaba olend astub sihilikult mitu korda ühe ja sama reha otsa, sest sedasi saab ju nii palju (idiootset) nalja. Kogu üleshaibitud ultraliberaalide olemuse saabki kokku võtta ühe fraasiga – „it`s just a gay fun“ – et vaid oleks kogu aeg üks ullikeste lasteaed ja lõbu… kuni pill tuleb pika ilu peale.