21.02.2020
Suhtluses Hiinaga tuleb alati näomaski kanda. Pilt on illustratiivne.
Hiinast Wuhanist alguse saanud viirus on ühest küljest pannud muu maailma jaoks kinni Hiinast lähtuva turismi ja kaubavahetuse, teisalt aga pärsib turgude äralangemine tugevalt ka riigi enda majandust.
Enamik maailma ettevõtteid sõltub Hiina tehastest ja toodangust, seepärast on koroonaviiruse puhangu tõttu tehaste sulgemine pannud firmad seisma silmitsi probleemiga, mille tõttu tuleb hakata otsima teisi viise, kuidas tootmist jätkata. Ka Wendre valmistub Hiina tarnijatele alternatiive otsima, kirjutab Postimees.
Nii ongi koroonaviirus paljastanud esimese asja, mis muudab Hiina ebakindlaks partneriks – sealsete vapustuste ajal võib Hiinast tulemata jäänud kaup väga negatiivselt mõjutada muu maailma ettevõtlust. Kui vastab tõele jutt, et viirus pääses lahti Wuhani sõjalisest laborist, võib see kunagi uuesti korduda. Igal juhul on miljardiline hiinlaste kogukond koht, kus võivad inimeste kokkusurutuse, keskkonnasaaste ja paljude muude tegurite tõttu vallanduda uued ülemaailmsed epideemiad, mis tõmbavad suhtluse muu maailmaga koomale.
Järgmine pärssiv tegur on Hiina kommunistliku partei ainuvõim riigis – seal võidakse alati mingi suunamuutuse käigus ettevõtluse jaoks kruvid kinni keerata. Kommunistide eetika ei keela ka mitmesuguseid Lääne ühiskonna ja turumajanduse jaoks vastuvõetamatute meetmete rakendamist, nagu dumpingupoliitika, ettevõtluse riiklik rahastamine, tööstusspionaaž, tehnoloogiate varastamine, varjatud mõjuvõimu ostmine võõrsil ja nii edasi.
Hiina on väga agressiivne ka Lõuna-Hiina merel, mistõttu lisandub sõjaline mõõde, kus konflikti korral Kagu-Aasia riikidega peavad partnerid arvestama Hiina agressiivsuse tagajärgedega. Muu maailmaga on Peking konfliktis ka pidevate demokraatiareeglite rikkumise tõttu Tiibetis, Uiguurias ja Hongkongis.
Nii ongi Hiina ühest küljest võimas majandus, millega ei saa mitte arvestada, samas aga on kommunistlik režiim oluline riski- ja ohutegur.