16.08.2021
Põgenikud Kabuli lennujaamas.
Samal ajal kui Läänes arutletakse Talibani ohjamise üle, võtab teine osa maailmast positsiooni koostööks usuäärmuslaste valitsusega.
BNS vahendab: Hiina on valmis süvendama “sõbralikke koostöösuhteid” Afganistaniga, teatas valitsuse esindaja pärast Talibani võimuhaaramist riigis.
Peking on püüdnud säilitada USA vägede Afganistanist väljaviimise ajal Talibaniga mitteametlikke sidemeid. Hiinal on Afganistaniga 76 kilomeetri pikkune ühine piir.
Hiina on pikka aega kartnud, et Afganistanist võib saada Xinjiangi piirkonna uiguuri separatistide toetuspunkt, kuid Talibani delegatsioon lubas juulikuisel kohtumisel Hiina välisministri Wang Yiga, et Afganistani ei hakata kasutama äärmuslaste baasina.
Hiina lubas omalt poolt Afganistani ülesehitusele majanduslikku toetust ja investeeringuid.
Venemaa suursaadik Kabulis kohtub teisipäeval Talibaniga, teatas Moskva esmaspäeval, lisades, et otsustab Afganistani uue valitsuse tunnustamise selle käitumise põhjal.
“Meie suursaadik on Talibani juhtkonnaga ühenduses, homme kohtub ta Talibani julgeolekukoordinaatoriga,” ütles Vene välisministeeriumi ametnik Zamir Kabulov usutluses raadiojaamale Ehho Moskvõ.
Samat teed läheb Iraan: Ühendriikide lüüasaamine Afganistanis võib juhatada riigis sisse püsiva rahu, ütles esmaspäeval Iraani uus ülikonservatiivne president Ebrahim Raisi.
Talibani võimuhaaramine Afganistanis on “rahvusvahelise kogukonna läbikukkumine” ütles esmaspäeval Briti kaitseminister Ben Wallace, kes nimetas Lääne sekkumist “pooleli jäänud tööks”.
Kui kolm piirkondlikku suurjõudu loovad sidemed Talibani juhitava Afganistaniga, on Bideni juhtimisel riigist taandunud Lääs topelt läbi kukkunud.
Miks kogu Lääs suhtus sedavõrd positiivselt Bideni algatusse liitlasväed Afganistanist ära tuua? Selle taustal tundub praegune hüsteeria lihtsalt imelik – kas Lääs tõesti ei oska arenguid ette näha?
Tegelikult on kogu praegune kriis Kabuli lennuväljal, kus lääneriikidega koostööd teinud inimesed klammerduvad lennumasinate külge, et usufanaatikute eest pääseda, USA president Joe Bideni suur kuritegu – sellist ühe riigi järsku mahamängimist nähti viimati Vietnamis. Eelmine president Donald Trump on juba nõudnud Bideni vastutusele võtmist.