V on võidumärk. Aga mitte ainult. Siin sisalduva V-ga algavate märksõnadega on võimalik kirjeldada kogu meie praegust olukorda: võit, vabadus, valitsus, võim, vangla, viljakus, väärtus, vale, vikerkaar, vaenlane, väljasuremine, valik, veendumus, vasakpoolsed jne.
Võtame sõna VÕIM ja läheme mõttes 70 aastat tagasi. Kujutame ette, kuidas Siberi taigas 50 km lähimast asulast võtavad kaks jahimeest onnis viina ja räägivad maailma asjadest. Suur Juht Jossif magab 6000 km lääne pool peatäit välja ja ometi on kogu impeerium tema kontrolli all, kaks joomakaaslast metsas – kaasa arvatud. Kuidas on see võimalik?
Selle tööriista nimi on HIRM. See saabub hommikul, kui vodkauim lahtub ja pähe kargab küsimus – äkki on teine on koputaja? Võidumees on see, kumb saab enne suusad alla, tormab lähimasse parteikomiteesse ja annab üles rahvavaenlase, tänapäevase terminiga vihakõneleja. Märge toimikus tagab, et edaspidi räägivad Vasja ja Koša vabade rahvaste murdmatust liidust ainult head, Ameerikast üksnes halba ja viina võtavad alati kogu maailma töörahva juhi terviseks.
Kaks aastat tagasi oli võimalus vestelda prantslasest keskealise härrasmehega, kes valis oma uueks kodumaaks Eesti. Kui mu abikaasa küsis otse, kas üheks Prantsusmaalt lahkumise põhjuseks oli pagulaste üleküllus, käis nagu jõnks euroopalike väärtuste kontsentraadist saabunu kehast läbi ja tema silmades välgatas seesama hirm, enne kui tuli vastus „jaa“.
Sellele positsioonile, nagu kunagi Nõukogude Liidus oli kommunistlik partei, pürib nüüd rahvusvaheline liberalistlik avangard – vaba sõna ainuvalitseja. Igasugune ebalojaalsus geide, lesbide, pagulaste ja mustade vastu toob kaasa vihase vastulöögi kuni valitsuse kukutamiseni välja.
Demokraatia murenemine algab sellest hetkest, kui teatud küsimuste esitamine muutub karistatavaks.
Kas Ain Kivisaar ütles, et mustad on kriminaalsemad? Ei, ta ainult tõstatas probleemi. Kaasaegse punavalvuri raevukas nõue saatejuht vallandada ei sisaldanud mingit infot ega analüüsi kuritegevuse statistika kohta, vaid ainult repressiooninõuet vale suhtumise eest.
Ka küsimus abielu definitsioonist on saanud sotside hävitava hinnangu – seda ei tohi küsida!
Kuidas siis leida tõde tõejärgses ühiskonnas, kus tähtis pole fakt vaid ideoloogia ? Küsiksin siis teisiti – kas inimene on targem kui loodus? „Me loodust julgelt muudame, ei oota temalt mingeid ande…” Selliste uljaste laulude saatel likvideeriti kunagi soid. Praegu likvideeritakse sugusid. Paralleelselt taastatakse soid, kas kunagi hakatakse taastama sugusid…
Loodus ei olnud loll, kui ta lõi pea kogu elava bipolaarseks isas- ja emaspooleks. See täitis põhilist eesmärki – tagada populatsiooni elujõud ja säilimine. Ei ole leidnud tõendeid, et homoseksuaalsus oleks evolutsiooni poolt sisseprogrammeeritud regulaator, pigem viga, mida keerukate süsteemide juures ikka ette tuleb.
Seetõttu ei saa seda ka tunnustada normaalsusena. Tolereerida saab. Niikaua kuni see ei hakka käituma nagu diktaatorlik partei. Vikerkaarelipud saatkondade kohal on juba võimu, mitte armastuse sümbolid.
Kui 30 aastat tagasi hüüdis Heinz Valk, et „ükskord me võidame niikuinii“, siis kogunes selle loosungi alla terve Eesti rahvas. Vaenlane ühendas. Nüüd on ühiskond killunenud kirjuks mosaiigiks, nii et raske on isegi arvata, mis oleks tegelikult kõikide jaoks ühine võit.
Küsime siis looduselt ja ta vastab: pöördumine surma teelt elu teele. See, et eestlaste iive ja kodumaale tagasipöördumine on läinud plussi, on võit. Kuna aga võimul pole oravad ja sotsid, siis nemad seda muidugi pole märganud ja nende eestkõneleja, keegi välejalgne seeneline, on valitsuse kogunisti julgeolekuohuks kuulutanud.
Kümne päeva pärast saab täis 32 aastat otsusest, millega uhked eestlased kuulutasid oma seadused ülimuslikuks oma maal. Täna istub Eesti Põhiseadus oma iseseisvuse ja sõltumatuse paragrahviga nagu sant nurgas, Eurokalifaat aga laiutab toas ja kamandab, kuidas me peame reguleerima autode järjekorda piiripunktides ja vastalistel suud kinni toppima. Tema on justkui läätseleeme eest meie esmasünniõiguse ära ostnud.
Hillar Viks