05.09.2025
Lisaks kõigele on saabumas talv ja kulukas kütteperiood.
Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 valitsedes on majandus nii alla käinud, et häid sõnumeid enam polegi, ainult halvad on.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga ühe protsendi ning mullu sama ajaga võrreldes 6,1 protsenti; eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad neli protsenti ja teenused 9,3 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu viie protsendi piiri, jõudes augustis 6,1 protsendini.
Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4 protsenti. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsendi võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski.
Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele neli protsenti, sealhulgas üür 3,7 protsenti ja elekter 13,2 protsenti. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. Bensiinihind tõusis augustis 0,7 protsenti ning diislikütuse hind langes 1,9 protsenti. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2 protsendi tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8 protsenti odavnenud.
Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3-protsendine ning piima, piimatoodete ja munade 0,7-protsendine kasv, aga ka näiteks linnuliha kaheprotsendine ja šokolaadi 2,6-protsendine hinnatõus.
Ligi 60 protsenti Eesti elanikest tunneb, et juuli algusest kerkinud käibemaks on juba mõjutanud nende säästmist- ja investeerimisvõimekust, selgub LHV tellitud Norstati uuringust.
Uuring näitas, et 59 protsendi Eesti inimeste säästmis- ja investeerimisvõimekus on käibemaksutõusu tulemusena langenud. Enim tajuvad survet rahakotile 18-29-aastased, kellest koguni 69 protsenti vastas, et maksutõus on nende raha kogumise ja kasvatamise plaane oluliselt mõjutanud. Käibemaks suurenes 1. juulist kahe protsendipunkti võrra 24 protsendile.
LHV investorkogukonna juht Nelli Janson sõnas, et käibemaksutõus andis pikalt kestnud kiirele hinnatõusule uut hoogu ja inimeste valulävi on proovile pandud. “Eesti elanike ostujõud väheneb, mis muudab keerulisemaks ka säästmise. Eriti haavatavas olukorras on alles tööturule sisenenud noored, kelle sissetulekud pole reeglina kuigi suured,” ütles Janson.
Ta lisas, et suurt mõju säästmis- ja investeerimisvõimekuse langusele tajuvad ka inimesed vanuses 30-39. “See on tüüpiline pereloomise iga. Väikeste lastega leibkondadele on praegune aeg kindlasti väga keeruline, sest nendega kaasnevad väljaminekud on suured ja surve igakuisele eelarvele iseäranis tugev,” märkis Janson. (BNS)