02.08.2025
Tühjad pihud
Rahandusministri Jürgen Ligi ilkumine rumala rahva kallal, kes nuriseb kõrgete hindade üle, elu paremaks muutmisele kaasa ei aita. Hinnatõus läheb hoogsalt edasi ning inimeste elujärg aina halveneb. Eestis oli hinnatõus juulis võrreldes juuniga 0,6 protsenti ning mulluse juuliga võrreldes 5,6 protsenti, näitab statistikaameti esialgne tarbijahindade harmoneeritud indeksi kiirhinnang.
“Võrreldes eelmise kuuga näeme hinnatõusu kõikides suuremates valdkondades peale riiete ja jalatsite ning toitlustuse ja majutuse. Hinnatõusu mõjutas muu hulgas juulis tõusnud käibemaks ning tubaka- ja bensiiniaktsiis,” selgitas statistikaameti tarbijahindade tiimijuht Lauri Veski.
Swedbanki prognoosi järgi tõusevad tänavu hinnad ligi kuue protsendi võrra.
Võrreldes aastatagusega maksid juulis peaaegu kõik piima- ja lihatooted poodides rohkem, seejuures tõusis kohaliku broileri hind ligi veerandi võrra ning märkimisväärset hinnalisa said ka veiseliha, või ja hapukoor.
Konjunktuuriinstituudi igakuine hinnainfo näitab, et tänavu juulis tuli poes pea kõigi lihatoodete eest aastatagusest rohkem maksta.
Samal ajal kallines kohalik broiler 23 protsenti 5,11 euroni ja importbroiler sai samuti enam kui viiendiku võrra hinda juurde, nii et kilohinnaks tuli juulis keskmiselt 4,71 eurot.
17 protsenti kasvas kondita veiseliha hind, mille kilo eest küsiti aasta eest 17,48, tänavu juulis aga juba 20,42 eurot. Koduse hakkliha hind kerkis üheksa protsendi võrra 8,60 euroni ning viinerikilo hinnale lisandus viis protsenti.
Kõige vähem tõusis sealiha hind: karbonaad kolme ja ribiliha kahe protsendi võrra. Kondita sealiha kallines siiski seitsme protsendi võrra 8,31 euroni.
Kui kõrvutada lihatoodete hindu selle aasta juunis ja juulis, on ka siin näha hüpet ülespoole ning seda eranditult kõigi toodete puhul. Enim, ligi kaheksa protsenti kerkis kuuga kodumaise broileri kilohind, viie protsendi võrra kallines veiseliha, nelja protsendi võrra hakkliha ja kolme protsendi võrra viinerid.
Keefir kallines keskmiselt kuus protsenti. 20-protsendiline hapukoor sai 23 protsenti hinnalisa, makstes juulis 3,98 eurot, samas kui aasta eest sai selle osta 3,24 euroga.
Kohvikoore hind kerkis aastaga 2,49 eurolt 15 protsendi võrra 2,86 euroni ning väikepakendis või, mis mullu juulis maksis 12,77 eurot, oli tänavu müügil keskmiselt 14,95-eurose kilohinnaga ehk 17 protsenti kallimalt.
Juuni ja juuli võrdluses ei muutunud piimatoodete hind nii palju kui lihatoodete oma, ent siiski sai suurem osa neist 0,3 kuni kolm protsenti lisa.
Köögiviljade puhul torkab silma 53 protsenti kasvanud peakapsa hind. Aasta eest maksis kapsakilo 70 senti, eelmisel kuul aga 1,07 eurot.
Märkimisväärselt kerkis ka kohaliku lühikese kurgi hind: aastataguselt 3,33 eurolt 6,91 euroni. Pikk kohalik kurk odavnes samal ajal nelja protsendi võrra.
Mugulsibula aastane hinnatõus ületab 26 protsenti ja selle kilo maksis juulis 1,20 eurot. Ka importtomat kallines aastaga 18 protsenti 4,18 euroni.
Kartulikilo odavnes aastaga keskmiselt viis protsenti, kuid ku vaadata eraldi lahtise kartuli hinda, langes see 14 protsendi võrra 72 sendini.
Ka lahtine porgand maksis kaheksa protsenti vähem ning seitse protsenti allapoole tuli lühikese importkurgi hind. Importõunad maksid samas 11 protsenti enam kui aasta eest, 2,68 eurot.
Köögiviljade hind on kuust kuusse üsna muutlik ning nii olid suured erinevused ka juuni ja juuli hindade vahel. Näiteks kohaliku kurgi hind odavnes kuuga 17 protsendi võrra, kohalik tomat aga maksis juulis 21 protsenti vähem kui juunis.
Vastupidises suunas liikus kuu vältel mugulsibula hind – see kallines 12 protsendi võrra.
Teraviljatoodete hind muutus võrreldes teiste tootegruppidega vähem, kuid paigal hinnad siiski ei püsinud.
Nii kallinesid leiva- ja nisujahukilo hind ühe protsendi võrra ning sai maksis aastatagusest viis protsenti rohkem ehk 2,94 eurot.