Võimuliit Reformierakond ja Eesti 0,2% (+sotsid) ei tee kunagi midagi ühiskonna huvidest lähtuvalt, vaid ennekõike enda pärast. Nii on ka järjekordse repressiivse seaduseelnõuga.
BNS kirjutab: “Justiits- ja digiministeerium on valmis saanud karistusseadustiku ja teiste seaduste muudatused, kus kooskõlastusringil soovitati eriti ähvardamist puudutavates punktides teksti täpsustada, kirjutab rahvusringhääling.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul karmistatakse suhtumist inimese ähvardamisse ehk kui praegu on karistatav see, kui inimest ähvardatakse ära tappa, läbi peksta või tema vara lõhkuda, siis on kavas muuta karistatavaks ka näiteks seksuaalvägivallaga ähvardamine.”
See seaduseelnõu oleks normaalne, kui poleks üht “aga”… Mõne aja eest ähvardas üks Soomes elav vägivaldur EKRE esimehe Martin Helme peret, kuid politsei teatas avalduse peale, et… ohtu polevat. Ja sel ajal oli justiitsministriks Liisa Pakosta, kellele ei tulnud pähegi opositsiooniliidrit kaitsta.
Ja miks siis nüüd selline seadus? Eks ikka selle tõttu, et rahvas, kellest 13-protsendilise toetusega valitsus aina üle sõidab, muutub üha vihasemaks, seda enam, et kõik seaduslikud võimalused riigihukutajaid korrale kutsuda on ammendunud, nad ei võta vastutust ja tagasi ka ei astu.
Veel enam, ministrid, nagu Jürgen Ligi, lausa irvitavad rahva üle ja mõnitavad inimesi oma väljaütlemistega. Rahva kannatus pole lõputu ja viha võimulolijate vastu aina kasvab, seega öeldakse juba väljagi, et mõnelegi roppröökurile tahaks “molli sõita”. Ja just selle vastu hakkabki Pakosta seadust looma. Et rahvast hirmutada.
Liberaalses Läänes on alati “värvilisi revolutsioone” jumaldatud, olgu need siis Ukrainas või Araabias. Nüüd hakkavad sellised sündmused ka euronõukogudeliidus üles kerima, kuid teistpidiselt. Kui seaduslikud teed võimu mõjutada ammenduvad, läheb poliitika tänavatele, ja seda võimurotid pelgavad.
Üks teema on veel poliitiline satiir, mis on alati olnud üks vastupanuvorme. Sotsiaalmeedia kubiseb juba arvukatest meemidest, millest enamikul on tõetera sees. Nüüd kavatseb võim ka selle vastu võitlema hakata, soovides keelustada (nagu totalitarismile kohane, aina keelustada) pildid, mis on tehisintellektil lastud kokku panna. Aga kas on ikka vale alastipilt minister Tsahknast, arvestatdes tema enneolematut homolembust?
Poliitilise satiiri keelustamisega astub valitsus küll ämbrisse, sest seda pole ükski totalitarism summutada suutnud, see liigub igal juhul sama rada pidi edasi, kasvõi suust suhu. Küll aga näitab selline keeld võimulolijate meeleheidet.
Ähvardamisseadus aga läheb ilmselt sama teed, mis vaenukõne- ja muud repressiivsed seadused Läänes: kriminaalseks muutuvad ähvardused võimupoliitikute vastu, opositsionääre võib julgelt sihikule võtta, nagu Charlie Kirki, ja seda veel õhutatakse ametlikult takkagi.
Uued Uudised