18.11.2019
Georgi lint patsipaelana ütleb kõik – pilt on tehtud “surematu polgu” aktsioonil.
Venekeelne Delfi on korraldanud uurimuse, toetudes reporter Alina Zahharova kohtumisele narvakatega: “А вы хотите назад в СССР?” ehk “Kas soovite tagasi Nõukogude Liitu?”
Esmaspäeva hommikul kell 11.15 näitas vastamiste seis järgmist: poolt – 45%, vastu 43% ja “Ei tea isegi, mida öelda” -12%. NLiidu pooldajate arv ületab vastaste oma.
Uuring näitab, et venekeelse elanikkonna lojaalsusele väga loota ei saa ja integreerumine pole Eestis töötanud – seda eriti Narvas, kus polegi eriti kuhugi integreeruda. 1. jaanuaril 2015 oli Narva elanikest 46,9″ Eesti, 36,3% Venemaa kodanikud ja 14,9% kodakondsuseta isikud. Eestlaste kui rahvuse osatähtsus piirilinnas jääb 5% kanti.
Eestis töötab täpselt sama tulem, mis ka Lääne-Euroopas, kus moslemeid on juba nii palju, et nad enam ei soovigi integreeruda, sest saavad omas maailmas ka muidu hakkama. Selline meelestatus hakkab vastu töötama ka kogukonna neile liikmetele, kes tegelikult lõimumist sooviksid.
Ei maksa unustada, et Eestis elavad venelased on migrantide teine ja kolmas põlvkond, kelle puhul löövad ebakõlad teravamalt välja, kui nad peavad ennast juba kohalikeks, kuid tunnetavad, nagu ahistaks põlisrahva enesemääramisõigus nende õigusi.
Eesti on ka demograafiliselt Euroopas üks kehvemas seisus olevaid maid, kus põlisrahva ja migrantide suhe on esimestele ääretult ebasoodne – laias laastus 900 000 versus 300 000, kusjuures venekeelne kogukond pidevalt kasvab ja eestikeelne väheneb tänu ühiskonnas toimuvatele protsessidele nagu võõrtööjõu sissevedu.
Eesti venelaste integreerumise oluliseks takistuseks on eestlastest täiesti erinev suhtumine Teise Maailmasõja tulemusse ja viibimine kohe üle ühe jõe asuva ajaloolise kodumaa ehk Venemaa infoväljas.