06.09.2023
Raske on Putiniga semmivat Erdogani kujutada ette EL-i liidrite keskel ja veel võrdsena.
Venemaa agressiooni valguses on paljud unustanud, et Ukraina sai viisavabaduse EL-iga ammu enne sõda ja juba siis tormasid ukrainlased siia. Nüüd on taas päevakorda tõusnud Türgi saamine EL-i liikmeks ja see tähendaks ka Eestile uusosmanite invasiooni.
Paradoksaalne, aga eestlastel tuleks vist tänada Türgi autokraatset presidenti Recep Tayyip Erdogani, kes on oma riigis Reformierakonna kombel demokraatia kõvasti vähendanud ning sai selle eest Euroopa Liiduga liitumiseks punase kaardi. Tundub, et nüüd on Rootsi NATO-sse saamiseks jälle kollane kaart kätte võetud ja taas lubatakse Türgi euroliitu viia.
BNS vahendab: “Türgil tuleb lahendada probleemid demokraatia ja õigusriigiga, kui ta tahab Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendada, ütles Euroopa Komisjoni laienemisvolinik kolmapäeval.
Ankara sai vastutasuks Rootsi NATO-ga liitumise toetusele Brüsselilt lubaduse, et takerdunud liitumiskõnelused pannakse taas käima.
EK laienemisvolinik Olivér Várhelyi külastab Ankarat, et välja selgitada, milles on võimalik ühine keel leida. Ta ütles ajakirjanikele, et lootis tulla välja millegi “käegakatsutava ja positiivsega”, mida EL-i liidrid saaksid detsembris ülemkogul arutada. “Minu arvates on sel partnerlusel tohutu potentsiaal,” ütles volinik.
Ta tõdes aga, et liitumiskõnelused praegu seisavad ning edasiminekuks tuleb Türgil astuda samme inimõiguste vallas.
Türgi esitas juba 1987. aastal taotluse liituda EL-i eelkäija Euroopa Majandusühendusega. Aastal 1999 anti Türgile kandidaadistaatus ja ametlikud liitumiskõnelused algasid 2005. aastal.
Kõnelused jäid aga soiku, kui EL-il tekkis 2016. aastal mure Erdoğani sammude pärast reaktsioonina nurjunud sõjaväelisele riigipöördele.
Ankara väidab, et Brüssel ei ole Türgi liikmesust mitte kunagi isegi tõsiselt kaalunud, sest temast saaks 27-liikmelise ühenduse suurim moslemienamusega riik.
Türgi aitas 2016. aastal Euroopal rändekriisi ohjeldada, nõustudes võtma vastutasuks miljardite eurode eest ajutiselt vastu miljoneid süürlasi ja teisi sõjapõgenikke.
Kolmapäeval süüdistas Türgi välisminister Hakan Fidan Brüsselit liitumiskõnelustele poliitiliste takistuste seadmises. “Me ootasime, et EL näitab üles tahet parandada suhteid ja tegutseda julgeamalt,” ütles ta.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel ütles augustis, et EL peaks olema 2030. aastaks valmis võtma vastu uusi liikmeid Ida-Euroopast ja Balkanilt. Türgit selle laienemislaine kavas aga ei ole.”
Euroopa Liit tahab kahtlemata laieneda lõputult, et oma liberaalset revolutsiooni eksportida, kuid Türgi on tõenäoliselt liig mis liig. Esiteks ujutaks see Euroopa üle türgi võõrtööliste massiga ning muudaks islami Euroopas tugevaimaks religiooniks, ning kuna Türgi on mošeede suurehitaja mujal maailmas, kerkiks Euroopa neid täis nagu seeni pärast vihma.
Teiseks võib Erdogan Türgis kauaks võimule jääda (või tuleb järgmine temasugune) ja siis saab EL endale idamaiselt autokraatliku liikmesriigi. Ja kolmandaks – Erdogani-suguse presidendi ja Türgi võimsusega kanduks võim Brüsselist kõvasti Bütsantsi suunas. Lisaks võib EL selle peale laguneda, sest näiteks ajalooliselt Türgi tõttu väga kannatanud Ungari ei jagaks põlisvaenlasega liitu mingil juhul, seda enam, et EL-i reeglite järgi saaksid türklased vabalt ka Ungarisse, mille nad sajandeid tagasi veriselt vallutasid.
EL-i flirt Erdoganiga jookseb varem või hiljem uuesti kokku, eriti kui Brüssel hakkab sinna vikerkaarelippe nõudma. Praegu tehakse vangerdusi selleks, et Rootsi NATO-sse pääseks, edaspidi aga paneb Türgi ja Lääne-Euroopa jätkuv väärtuskonflikt “islam versus liberaalsed väärtused” asjad ruttu paika.
Eesti aga peaks igati Türgi EL-i liikmelisusele vastu töötama, muidu on varsti Lasnamäel supermošeening venelaste ja ukrainlaste asemel/kõrval ka türklased, meie aga saame suurvenelikule mõttelaadile lisaks ka panturkismi.
Uued Uudised