Hollandis hakkab 1. augustist kehtima burka kandmise keelt. See tähendab, et haridusasutustes, ametiasutustes, hoolekandeasutustes ja ühistranspordis ei tohi enam kanda nägu katvat riietust. Keelu eirajat ootab ees 150 eurone trahv.
Suuremate linnade linnapead, nagu näiteks Amsterdami linnapea Femke Halsema, suhtuvad burkakeeldu kriitiliselt. Halsema on näiteks öelnud, et selle kontrollimine ei hakka olema Amsterdami prioriteet. Ka Rotterdam ja Utrecht on teatanud, et ei kavatse burkakeelust üleastujate trahvimisega üleliia aktiivselt tegelema hakata.
Ühistranspordijuhid on aga mures. Nende meelest ei ole võimalik peatada sõidukit iga ühistransporti siseneva burkakandja puhul. Samuti kardavad juhid, et politsei ei tule väljakutse peale kohale .
Nüüd, mil burkakeeld on kohe-kohe jõustumas, on selle vastustajad taas aktiviseerunud. Radikaalsed moslemid seovad burkakeeldu püha sõjaga ja kutsuvad moslemeid üles džihaadile. Nad sunnivad kõhklevaid naisi keelu vastaselt nägu katma ja vajadusel trahvi maksma. Üks Brabantis asuv mittetulundusühing jagab laiali tasuta nikaabe.
Mitmed radikaalsed imaamid on kutsunud moslemeid üles vastuhakule ja meelekindlusele. Ühe Hollandis elava moslemi poolt loodud ISISt toetaval platvormil kuulutatakse, et kõiki näokatetest loobujaid ootab ees põrgutee.
Allikas: AD, De Telegraaf
Refereeris Triin van Doorslaer