Nii nunnu, kuidas riik meie inimestest hoolib. Kui uuenenud trahvimäärad käivad üle jõu ja ähvardavad liikleja ja tema pere nälga jätta, siis rahustab ministeerium kõik kenasti maha – trahvi asemel saab pisirikkuja ka trellide taha panna.
Delfi kirjutab, et rahandusministeerium on 2025. aasta eelarvesse planeerinud trahvitulu pea 38 miljonit eurot. Kuigi see on kõigest 0,2% riigieelarve tuludest, vajab riik, et inimesed seadust rikuksid. „Käeoleva aasta trahvitulude maht on võrreldes varasemaga kasvanud, sest sel aastal tõsteti trahviühiku määrasid. Esimeste kuudega on tulude täitumine olnud ootuspärane. Suures pildis on iga tulu riigile oluline,“ märkis rahandusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Siiri Suutre.
Selle aasta alguses suurenes trahvimäär neljalt eurolt kaheksale, see on 100%-ne kasv. Erisus on aga kiiruskaamera hoiatustrahvidega. Liiklusseaduse järgi määratakse suurima lubatud sõidukiiruse ületamise korral hoiatustrahv, mille suurus eurodes saadakse lubatud sõidukiirust ületanud kilomeetrite arvu seitsmega korrutades. Seejuures ei tohi hoiatustrahv olla suurem kui 300 eurot.
Ent see võib olla peaaegu pool mõne inimese sissetulekust, sest alampalk on praegu 886 eurot. Aga mis saab siis, kui inimesel pole võimalik oma väärtegu rahaliselt heastada?
Justiits- ja digiministeeriumi kriminaalkoostöö ja õigusloome talituse nõunik Einar Hillep selgitas portaalile, et väärteomenetluse seadustiku järgi on inimesel võimalik taotleda rahatrahvi tasumist ka ositi. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, nt puudub vara, saadab sissenõudja kohtule taotluse trahvi asendamiseks arestiga.