23.09.2026
Berliin sattus pühasõdalaste toel punaste kätte.
Valijate import: kuidas poliitikud loovad endale sobivaid valijaid. Mis on ühist Berliinil ja Rootsil – ja mis selle taga peitub.
Autor: Boris Reitschuster
Ilma naturaliseeritud moslemiteta, kes said pühapäeval Berliinis hääletada, poleks vasakpoolsete edu nii suur – mis „sellisel kujul poleks muidu võimalik olnud“, nagu väidab küsitlusinstituudi INSA juht Hermann Binkert.
Küsitluse andmetel saavutasid vasakpoolsed Berliini moslemitest valijate seas absoluutse enamuse ja said sellelt rühmalt kaks korda rohkem toetust kui üldtulemustes. Ka ajaleht „Bild“ küsib pealkirjas: „Naturalisatsioon kui valimisstrateegia?“
Minu arvates võib küsimärgi julgelt kõrvale jätta. Kes iganes arvab, et tegemist on vaid Saksamaale omase nähtusega, peab vaid üheksa päeva ajas tagasi vaatama – Rootsi poole.
Üle 90 protsendi vasakpoolsetele
13. septembril valiti seal parlament ehk *Riksdag*. Üheksa aastat oli riiki juhtinud tsentristlik-parempoolne valitsus, mida toetasid vaikivalt Rootsi Demokraadid ja mis võttis sisserände ning kuritegevuse küsimustes karmima hoiaku. Valimisõhtul tehti sellele blokile aga lõpp.
Sotsiaaldemokraat Magdalena Andersson sai ülesande moodustada valitsus. Eriti edukas oli Vasakpartei (*Vänsterpartiet*) – Rootsi vaste Saksa Vasakparteile (endised kommunistid). Üleriigiliselt kogus see 8,4 protsenti häältest, saavutades oma viimase aja parima tulemuse.
Sisserändajatega asustatud linnaosades, nagu Rosengård Malmös või Tensta Stockholmis, oli toetus kordades suurem. Mõnes sellises linnaosas ulatus kogu vasakpoolse bloki toetus üle 90 protsendi.
Ajakirjas „Focus“ kajastatud Novuse küsitluse kohaselt toetasid moslemitest vastajad sotsiaaldemokraate, Vasakparteid ja Rohelisi kokku 85 protsendi ulatuses. Kolm valitsusparteid said alla nelja protsendi moslemite häältest. 61,6 protsenti moslemitest hääletas sotsiaaldemokraatide ja 18,7 protsenti Vasakpartei poolt.
Massiivne mobiliseerimine
See ei juhtunud iseenesest. Mošeed mobiliseerisid enne valimisi inimesi hääletama, korraldasid „valimiskoolitusi“ ja saatsid probleemsetesse linnaosadesse valimissaadikuid. Ametlikult oldi küll erapooletud, kuid tegelikkuses oli tegemist vasakpoolseid toetava mobilisatsiooniga.
Ühe väikese Türgi islamistliku partei juht astus valimisõhtul tagasi, süüdistades mošeesid häälte suunamises Vasakpartei ja Roheliste poole. Rootsi Demokraatide juht Jimmie Åkesson oli varem hoiatanud, et tegemist võib olla esimeste valimistega, mil moslemite sisseränne osutub otsustavaks teguriks.
Åkesson kohtas tugevat vastuseisu, kuid arvud kinnitasid tema väiteid. Ja Berliin järgib Rootsi eeskuju – vaid selle vahega, et siin ei teeskle enam keegi, nagu oleks tegemist kokkusattumusega.
Allikas: reitschuster.de