Napilt aasta projektiparteid Eesti 200 juhtinud Lauri Hussar teatas eile oma soovist erakonna esimehe kohalt taanduda ja pühenduda riigikogu juhtimisele. Kõigile oleks parem, kui ta lahkuks ka riigikogu esimehe kohalt.
Hussar põhjendas otsust sellega, et kahte rolli korraga täita on raske ja ta peab pühenduma riigikogu kordategemisele.
Tegelikult on ta spiikrina muidugi töö parlamendis ise lappama lasknud, kui sõidab üle nii põhiseadusest, riigikogu töö- ja kodukorrast ja heast tavast.
Oma suurimaks saavutuseks erakonna juhina peab ta seda, et „lõpetasime pikalt ühiskonda lõhestanud vaidluse ja kehtestasime abieluvõrdsuse“.
Selge, et ebapädev Hussar ei sobi ei erakonna juhiks ega riigikogu esimeheks ning võib arvata, et surve lahkumiseks tuli erakonna seest, kes sai pettuste teel riigikokku 14 kohta ning on tänaseks erinevate skandaalide läbi kaotanud oma populaarsuses viimsegi raasu, kõõludes reitingutes kuue protsendi peal.
Enne poliitikasse minekut juhtis Hussar ajalehte Postimees, kuid sedagi õnne jätkus talle lühikeseks ajaks.
„Hussari poliitiline karjäär hääbub, jäädes lühikeseks ja säratuks. Enda sõnul taandub ta erakonna esimehe kohalt, et pühenduda riigikogu sügava ummikseisu ületamisele – või nagu ta ise ütleb, “riigikogu kordategemisele”. Paraku pean ütlema, püüdes olla nii erapooletu kui suudan, et tema potentsiaal selles osas märkimisväärset edu saavutada näib olevat ümmargune null,“ kommenteeris otsust riigikogu EKRE fraktsiooni liige Varro Vooglaid.
Ta lisas, et kuni inimene ei saa aru või ei taha aru saada, et toimiva parlamentarismi eelduseks on ka opositsiooni ehk sadade tuhandete kodanike huvidega arvestamine, pole mingit paranemist loota.
„Kui Hussar tahaks tõesti aidata riigikogu korda teha, peaks ta mitte partei esimehe, vaid just spiikri kohalt tagasi astuma,“ kommenteeris Vooglaid.
Praeguses poliitilises olukorras on just Eesti 200 valijad need, kes kõige rohkem petta on saanud.