Kolmapäevases valitsuse infotunnis tuli jutuks äri jätkumine Vene suunal ja peaminister Kaja Kallas, kelle abikaasa sama äri ajas, ütles otse välja, et seda takistada ei saavat. See tõdemus tuli EKRE saadiku Anti Poolametsa küsimuse järel.
Anti Poolamets: “Eesti Ekspress avaldas artiklite sarja, mille järgi Eesti ettevõtted müüvad Venemaale energiatööstuse, sealhulgas nafta- ja gaasitööstuse seadmeid, tuumajaamadele vajalikku, ja sealjuures on pahatihti partneriks Putinile lähedal seisvad oligarhid. Elektroonikatööstus Esteli kaupade hulgas torkab silma tehase välja antud kaubakataloog, millel ilutseb uhkelt ka Venemaa sõjatehnika. Esteli partner on otse välja öelnud, et teenindab Venemaa sõjatööstust. Lisaks, Venemaale 10 miljoni euro eest kaupa tarninud Maardu kuullaagrite tootja Baltic Bearing Factory omanikud on Hiina kodanik Zhisheng Li ja Venemaa kodanik Elena Rodionova. Mõlemad omavad kuullaagrite müügiga tegelevat ettevõtete gruppi, mille veebilehel on toodud partnerid, kes on pea eranditult seotud Vene riigiaparaadi oligarhidega, sealhulgas Kamaz, mis toodab teadagi sõjatehnikat. Metaprint vedas mullu suve seisuga Venemaal kraami tollideklaratsioonide kohaselt umbes 27 miljoni euro eest. Ja Eesti Ekspress vahendab ka jahmatavat infot, mille järgi teie koalitsioonipartnerite rahastaja suurärimees Ossinovski on vormistanud Ukraina sõja ajal oma Vene raudteeärid lähisugulase Veronika Ossinovskaja nimele, kes toimetas seejärel Venemaalt välja 770 miljoni euro ulatuses hämara Putini lemmikoligarhi rauamaaki. Igal juhul agressorriigiga äri jätkub kõrgetel tuuridel. Palju sõnu, ilusaid sõnu on tehtud, aga äri käib. Lugupeetud peaminister, kas need ärid ei kahjusta meie julgeolekut? Kas nad on eetilised agressiooni ajal? Ja kuidas te näete selle alatu äri peatamise võimalusi? Ja mida me võtame ette lisaks, ma rõhutan, lisaks Euroopa Liidu sanktsioonidele, kui me näiteks Vene varade osas näitame initsiatiivi? Kas me ei saa teha midagi rohkem kui euroliit? Mida praegu valitsus ootab?”
Idaäridega seotud Kaja Kallas ei rääkinud mitte sellest, kuidas saab sanktsioonidest kinnipidamist korraldada, vaid sellest, kuidas seda ei saa: “Kuna Eesti on piiririik, siis seda ekspordikasvu on hoidnud ka teiste riikide eksport läbi meie piiride. Küsimus ongi, et me ei saa. /…/ Eesti toetab Venemaaga igasuguse või täieliku majandusembargo kehtestamist. See tähendab seda, et midagi üle meie piiride ei käi. Aga selge on see, et me üksi seda teha ei saa ja Euroopa Liidus sellele praegu tuge ei ole. /…/ ainult üksi tehes neid asju jäävad meie käed lühikeseks.”
Järeldus: Ukraina abistamisest lausa huilgav Kaja Kallas ei saa või ei taha midagi teha. Milleks Eestile selline peaminister?
Anti Poolamets jätkas: “Mulle tekitas erilist muret Oleg Ossinovski skeem, mille Ekspress paljastas. Tegu on tohutute summadega, tegu on Putini lemmikoligarhiga ja see kõik meenutab mulle rahapesu kuldaegasid. Kuidagi juhtus nii, et kõikide meie kontrollorganite nii-öelda valvsa pilgu all käis üks maailma suurimaid rahapesuoperatsioone. Kas tõesti saab nii kergesti pääseda, et kirjutan õe nimele ja elu on nagu lill? See tundub liiga lihtne. Tõesti, meil on see võrgusilm ikka väga suur, kui nii saab teha.
Siis ta veel kiitleb meedias, et ei, mis see Venemaa-äri kinnipanek ikka aitab. On näha, et inimene peseb varjatult, propagandistlikult oma ärisid, propagandaga teeb endale teed puhtaks. Minu meelest sellisele inimesele peaks boikoti kuulutama Eestis ja te peaksite ka oma koalitsioonipartnereid korrale kutsuma, sest minu meelest on õudne, et selline inimene rahastab teie koalitsioonipartnereid.
Lehtme skandaalist oli neile ilmselt vähe, mitte midagi ei õpita. See on kõhedust tekitav, et Vene raha leiab ikka kuidagi tee Eesti poliitikasse ja midagi ei juhtu. Te võite ka ju peaministrina sõna sekka öelda, et nii ei tehta. Kutsuge Ossinovski välja, tehke midagi. Me saame ju sekkuda kas või sõnaga, president saab sekkuda sõnaga. See ei saa nii jääda, et nädal aega oli ja räägiti suunurgast, aga äri käib mastaapselt edasi ja petised rikastuvad. See on ebaõiglane ka teiste Eesti ettevõtjate suhtes, et mõnedel on lubatud, mõnedel mitte.”
Peaminister Kaja Kallas: “Jaa, minu hinnang on kogu aeg olnud sama: igal juhul, kui see sõda käib agressorriigiga, igasugune kaubavahetus Venemaaga tuleks lõpetada. Ja tõepoolest, kui selleks leitakse mingeid muid viise, siis moraalne hinnang sellele saab olla ainult üks. See, mis on seadusvastane, sellega tegeleb riik. Kui keegi rikub sanktsioone, siis sellele on ka vastavad karistused ette nähtud. Sellega tegelevad Maksu- ja Tolliamet ja õiguskaitseorganid. Kui tegemist ei ole sanktsioneeritud tegevusega, siis ta lähebki sinna eetilisuse piirimaile. Selles suhtes oma moraalset hinnangut saab igaüks väljendada. Mis puudutab minu koalitsioonipartnereid, siis neid küsimusi, nende hinnanguid te saate küsida koalitsioonipartnerite käest, et kas see on õige sellisel kujul. Eks nad saavad siis vastata iseenda eest.”
Kaja Kallas lükkab kõik vastutuse enda pealt ära, mõistmata hukka ka vereraha saanud sotse ja Eesti 200-t. Selline peaminister on Eestil.
Mart Helme Kaja Kallasele: “Me saame muidugi küsida siin Riigikogus nii sotside kui Eesti 200 käest, miks nad siis võtavad Vene oligarhidega seotud raha vastu, aga meie ei ole peaministrid. Peaminister olete teie ja teie koalitsioonipartnerid on need ja teie olete võtnud selle moraalse hinnangu eest seismise enda peale, et kõik Venemaaga seotud sanktsioneerimised ja muud asjad peavad lõppema. Me meenutame ikkagi siin, kuidas on tühistada üritatud siin küll Anne Veskit ja küll Kaia Kanepit ja Mustoneni ja ikkagi võrreldamatult väiksemate süütegude eest kui see, et terve hulk Eesti firmasid kümnete ja sadade miljonite eurode eest Venemaaga kaupa teevad. See on väga tõsine teema ja teie valitsus ei saa selle teemaga hakkama. See on see probleem, teie isiklikult ei saa selle teemaga hakkama.
Ma olen rääkinud ka meie vastavate eriteenistustega. Ka nemad ütlevad, et neil tegelikult ei ole piisavalt jõudu, et kogu seda sanktsioonimajandust jälgida, jõustada ja sellisesse seisu viia, et sanktsioone ei rikutaks. Ja moraalsed hinnangud on muidugi olulised asjad. Aga tegelikult moraalsed hinnangud ei takista Kasahstani kaudu või mis tahes teise riigi kaudu Venemaaga äri ajamist. Siin on ikkagi tarvis seadusandlikke algatusi, mida valitsuse poolt ei ole tulnud, ja äritegemise keelu kehtestamist juhul, kui sanktsioone tõepoolest rikutakse. On teil mingeid mõtteid selles suhtes, kuidas moraalsetest hinnangutest edasi liikuda reaalsete sammudeni?”
Kaja Kallas vastas nii, nagu ta oleks pidanud ise juba enne Arvo Halliku Stark Logisticsi skandaali toimima: “Kui me tahame, et see sõda lõppeks, lõppeks kiiresti, siis me peame kõik tegema neid pingutusi, ja paraku kipub olema nii, et osad ettevõtjad siiski mõtlevad, et mis nüüd mina, et ma üritan seda kasu saada sellest asjast, et kui mina seda ei teeks, siis teeks keegi teine. Aga kui kõik nii mõtlevad, siis sellel ei olegi tegelikult mõju, ja me ju kõik tahame, ka need ettevõtjad tahavad, et see sõda lõppeks ja lõppeks nii, et Venemaa ikkagi saab vastu nina. Aga see on ainult siis, kui me ühendame nii selle sõjalise abi, mis me anname Ukrainale, finantsabi, mis me anname, kui ka siis selle poliitilise isolatsiooni ja sanktsioonide surve, mida me teeme Venemaale, et tuleks kätte see murdepunkt, kus tegelikult Venemaa ei jaksa seda sõda pidada. Igast ühest, igast ettevõttest sõltub see, kas see suur pilt tuleb kokku, kas Venemaa saab oma sõjamasinat rahastada, kas need seadmed või tooted, mida Venemaale viiakse, kas neid saab kasutada ka Vene sõjamasinas. See kõik ju tegelikult pikendab seda sõja kulgu.”
Eestil on peaminister, kelle abikaasa on ise ajanud Vene-äri, see valitsusjuht üritab selgitada, et ta ei suutvat seda lõpetada, ta ei taha vastutada ning suudab ainult anonüümseid ärimehi hukka mõista. Kas poleks juba aeg amet maha panna ja lasta Stenbocki majja peaminister, kes kõike seda suudab?
Allikas: Riigikogu stenogrammid