Ideoloogiate tiiva alla: Eesti Metsa Abiks töötab nüüd koos kliimahüsteerikute, homoagenda ja marufeministidega

Eestis on juba üsna palju räägitud sellest, et vajalikke ja õilsaid võitlusi peab pidama oma kindlas sektoris ja sinna ei tohi segada ideoloogiaid ega politrukke. Aga nood võtavad üha rohkem võimu enda kätte.

Läbi aegade on inimesed “rohelisi” teadnud kui keskkonna eest võitlejaid, aga nüüd selgub, et nad ajavad ka homoagendat – seega kui võitled looduse eest, saad rohelistelt ka kuivanud oksa ehk samasoolise partneri.

Naiste õigused on läbi aegade olnud õige ja vajalik võitlus, aga Eestis veavad seda feministeeriumi patoloogilised meestevihkajad, kes vastandavad sugusid ja seega nullivad ka naiste saavutused, sest liitlasi meeste hulgast ei tule. Ei ole mõtet rääkida s(S)õbralikust ja s(S)allivast Eestist, kui sellist üritust juhivad kõigivihkajad, ning võõraid lahkelt tervitavast Eestimaast, kui külalislahkust nõuavad eestluse hävitajad.

Järjekordne Eesti rahvalik liikumine andis iseendale hoobi kõhtu ja selleks on kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, mis nimetab ennast sõltumatuks rahvaliikumiseks, mis kasvas välja laialdasest rahulolematusest Eesti metsanduspoliitikaga.

Nimelt võtsid selle organisatsiooni noored osa kliimaprotestist koos neomarksistlikust ideoloogiast välja kasvanud geiühendusega LGBT ja radikaalfeministide Feministeeriumiga, seostades ennast sel kombel vasakideloogiatega. Täiesti endastmõistetavalt pole konservatiivsetel jõududel enam midagi ühist selle kamba metsakaitsjatega, kes tunduvad minevat roheliste teed – võitled Eesti metsa eest, võitled ka vikerkaarelippude all ja nõuad, et “metsameeste” asemele tuleks sooneutraalne “metsainimesed.”

Teiseks ühines EMA sisuliselt hüsteerilise kliimakampaaniaga, mis on sedavõrd paaniline, et ei arvesta enam majanduste jätkusuutlikkuse ega inimeste hakkamasaamisega tulevikus; mida peetakse valdavalt mugavustsoonist ja linnatänavatel; kus võideldakse abstraktse CO, mitte aga läbi Eesti metsade tormava Rail Balticu vastu… See pole võitluse Eesti metsade püsimajäämise eest.

Nii kirjutab kolumnist Karl Olaf Rääk: “Lahkusin grupist “Eesti Metsa Abiks”, kuhu aastaid kuulusin. Looduse kaitsmise poolt olen kahe käega, kuid inimtekkelise kliima pettusega ei sa kuidagi nõus olla. Kahju, kui noored lasevad ennast lihtlabaselt ära kasutada, usuvad valeteadusel baseeruvat propagandat ja arvavad sealjuures, et teevad midagi suurt ja üllast, maha karjudes neid, kes jaburusega kaasa ei jookse.”

Veel üks asjalik liikumine läks vasakliberaalsete ideoloogide kontrolli alla. Kannatajaks jääb Eesti mets ja lisaks ka loomad, sest ka loomakaitsjate Loomus on nüüd neomarksistlikus kambas.

Kogu maailmas on rida organisatsioone, mis on tõsiste teemaga tegijate asemel neomarksistide kontrolli alla läinud: sellisteks on keskkonnaorganisatsioon Greenpeace, inimõigusorganisatsioon Amnesty International ja mitmed teisedki.