05.06.2018
Tallinna Tehnikaülikooli multikultuurne pere.
Esmaspäeval Vikerraadiot kuulates jäi kõrva kummaline lause: “Eesti ühiskond mõistab hukka Mart Helme sõnakasutuse?” Milline ühiskond?
Tegelikult andis vastuse juba TV3 saate “Seitsmesed Uudised” vaatajaküsimus — seda “ühiskonda” on täpselt 22 globalistlikku protsenti. Seda pisikest ühiskonda esindab näiteks Valdo Randpere, kes otsis võrdluseks kohe välja “Mein Kampfi”. Mees justkui ei teaks juba kindlat väitlusreeglit — igaüks, kes toob vaidlusesse sisse Hitleri, on automaatselt kaotaja. Kes kasutab teda positiivse näitena, tõmbab endale ise vee peale; kes tahab natsismivõrdlusega oponenti purustada, teeb sama — on juba nii välja kujunenud, et natsismisüüdistus läheb käiku, kui midagi muud enam vastuväitena öelda ei osata.
Randpere ise tundub inimesena, keda 157 aastat ajas “Tuulest viidud” ühiskonda tagasi viies võib kindel olla, et tema oleks kodusõja-eelses Ameerikas orjapidajate ja konföderaatide leeris — tema mentaliteet kohe on selline, mille kohta Margaret Mitchell on läbi Rhett Butleri sarkastilise märkuse öelnud: “Meil on ainult orjad, puuvill ja kõrkus!” Neegrite kaitsja hinges peitub tegelikult kõrk piitsaga lõunaosariiklane, mida tõestab tema valmidus korruptante kohtuta maha lasta. Iseasi, kas ta ei peaks siis mitte enesetapust alustama….
Ise mõtlen sageli nendele variseridele, kes alati kedagi poliitilise ebakorrektsuses ja vihakõnedes süüdistavad, et kuidas nad käituksid vastikutes olukordades? Mida teeksid kõik need sallivuslased, kui nende naabrusesse koliks suur Süüria pere, kelle lapsed pole kuulnud ega hooligi teiste öörahust? Kas nad laseksid oma tütre selle oma naise põlema panna tahtnud süürlase juurde, kes Viljandi kultuuriakadeemias Süüria tantsu õpetas? Kui paljud neist oleks vajadusel valmis Kongo noormehega kodu jagama, teades, et ta tuleb riigist, kus on aastakümneid sõditud ja kust tulevad uudised peade raiumisest ja kannibalismist? Olen millegipärast kindel, et isiklikul tasemel nad nii ei toimiks, kuid riiklikul tasemel tahavad nad selle kohustuslikuks teha.
Millegipärast ei näe ma eestlastest sotse, reformikaid, keskerakondlasi, isamaalasi ja vabakaid, kes soovitavad Eestit ja Eestimaad võõrastega jagada, kolimas Ida-Virumaale venekeelsesse keskkonda, et seal ennast internatsionaalselt ühtsena tunda ja samas Eestimaad selles mahajäetud ja venestunud kandis arendada. Kogu see seltskond elab ikkagi eestikeelses keskkonnas, sest slaavi mentaliteet ja temperament neile ei sobi. Seega võib eeldada, et iga tõeline sallivuslane, internatsionalist ja globalist peab alustuseks õppima kahekeelseks, variserlikuks ja valelikuks olemist! Võib veel lisada, et ka Mustamäe ja tehnikaülikooli ühikate lähedus on saanud no-go-tsooni kuulsuse, sest sinna üürikortereid enam ei taheta — neegreid on tiba palju!
Pisut kahju on sellest, et mõned ühiskonnas lugupeetud inimesed läksid kaasa peavoolumeedia libauudisega, mis püstitati stiilis “Neegrid ahju!”, kuigi Mart Helme rääkis hoopis ülikoolidest kui üle mõistuse efektiivsest immigratsioonipumbast ja ühiskond sai selgemalt aimu, mida mustanahalised Tallinna vallutajad tegelikult endast kujutavad. Normaalne inimene saab aru, et mistahes rahvusriigi uputamine võõrastega ei vii mitte sõbraliku pere tekke, vaid vastuolude kulmineerumiseni.