18.10.2019
Poliitiliselt laetud Juhan Kivirähk õõnestab usku nii temasse endasse, oma uuringufirmasse kui ka sotsioloogiasse üldse.
Turu-uuringute AS peaks küll enda hääletoruks panema vähemkallutatud tegelase kui Juhan Kivirähk – selle tegelase ilmselge erapooliklikkus paneb kahtluse alla ka selle, kas uuringudki õiged ja kinnimaksmata on.
Täpsustatult: üks uuringujuht ei tohiks kommenteerida küsitlustulemusi nii: ah, küll on üks vahva, oih, kui vastik on teine.
Turu-uuringute AS-i uuringujuht väidab, et “koalitsioonierakondadel on olnud valitsemisaega veel liiga napilt, et valijad täitmata jäänud lubaduste pärast nendes pettuma peaksid. Pealegi on ju kõik kolm erakonda üsna tarmukalt vähemalt ühe oma põhilubaduse elluviimise nimel tegutsenud.”
Ja järgnevad lubadused Kivirähki moodi: “Viinapudel on nüüd poes odavam, kui oli enne valimisi. Pensionärid saavad erakorralise seitsme-eurose pensionitõusu. Ning pensionisüsteemi II samba lammutamine paistab üha tõenäolisem.”
Ja nii kirjutab sotsioloog?! Võiks oma ameti vastu veidigi lugupidamist olla, et mitte kõiki verbaalselt täis oksendada. Kivirähk teab ju väga hästi, et Martin Helme aktsiisialanduse eesmärgiks oli raha Lätist riigieelarvesse tagasitoomine, mitte Bocki-meestele meeldimine.
Sama on ka “seitsme-eurose” pensionitõusuga – tegelikult on see koos indekseerimisega 45 eurot, mis üldsummas on suurim tõus, mis siiani on korraga tulnud. Inimestele on oluline reaalne raha, mitte jura selle ümber, millest see tõus koosneb. Ja see väide, nagu rööviks osa rahast tulumaks, on sama jabur – ta teeks seda nagunii, olnuks pensionitõstjaks ka Reformierakond.
Kivirähk kirjutab: “Kuna valimiste võitjalt Reformierakonnalt rööviti võimalus valitsust moodustada, sai neile osaks valijate veelgi suurem poolehoid, kui õnnestus pälvida valimistel. Eriti kui valijad nägid, milline valitsuse koosseis tegelikult ametisse sai.”
Võimaluse valitsust moodustada röövisid poliitoravad iseendalt oma ülbuse ja ahnusega, sest sellise üleoleva käitumisega, nagu see ennasttäis seltskond esineb, kaugele ei jõuagi. Oravate esialgselt kõrge poolehoid baseerub aga ühiskonna polariseerumisel, mida Kivirähk taas eirab – RE ajutise edu taga on kogu opositsiooni toetus ainsale jõule, kes suudaks koalitsiooni vastu seista, mitte erakonna hea maine.
Mis aga puutub ütlusesse “Eriti kui valijad nägid, milline valitsuse koosseis tegelikult ametisse sai”, siis siin lähevad asjad aina paremaks, sest erinevalt Kivirähki luuludest on koalitsioonil lauale rohkem panna kui odav viinapudel ja seitse eurot. Valijad näevad, et ametisse said tegijad, mitte jutustajad.
Kas sotsioloog ja uuringujuht ei peaks analüüse tegema mitte sõltumatult mättalt – sest selline selge ja pidev silmapilgutus opositsioonile ja hammaste kiristus koalitsiooni suunal paneb küsima: Juhan, palju sulle uuringutulemuste protsendi pealt makstakse?
UU