Heteroseksuaalne valge mees, pane vaim valmis! Riik hakkab viljelema vähemusi kaasavat võrdsuspoliitikat

Sooline võrdsus on õige asi, aga Eestis algatatud kampaania lõhnab tugevasti niinimetatud vähemusi võimestava ideoloogia järgi ja väga tõenäoliselt muutub see ehitamise asemel ruttu vastandavaks ja lõhestavaks lammutamiseks.

Valitsus toetas neljapäeval sotsiaalministeeriumi ettepanekut, millega viis ministeeriumi hakkavad kujundama poliitikat, millega edendatakse soolist võrdõiguslikkust ja võrdseid võimalusi. Pilootprojektis osalevad lisaks sotsiaalministeeriumile haridus- ja teadusministeerium, kultuuriministeerium, rahandusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning riigikantselei.

Soolise võrdõiguslikkuse seadus kohustab kõiki ministeeriume süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama soolist võrdõiguslikkust. Lisaks peavad ministeeriumid vastavalt võrdse kohtlemise seadusele tagama oma valitsemisala piires inimeste kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning tegema koostööd võrdse kohtlemise põhimõtte edendamiseks.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul täidetakse seadustest tulenevaid kohustusi ministeeriumides praegu siiski veel ebaühtlaselt.

Ministeeriumide järgi otsustades on seda kampaaniat juhtimas feministlik sotsiaalkaitseminister Riisalo, haridus- ja teadusminister Kersna, kultuuriminister Ott, rahandusminister Pentus-Rosimannus ning majandus- ja taristuminister Taavi Aas, lisaks ka riigisekretär Taimar Peterkop.

Seega aetakse soolist võrdsust suuresti meesteüleselt ehk naised panevad ennast ise maksma – miski ei taga kampaania läbikukkumist paremini kui selline vastandamine. Midagi kampaaniast muidugi ehk välja tuleb, aga kindlasti sugudevahelise läbisaamise arvelt.

Pole veel teada, mida on mõeldud “võrdsete võimaluste” all, kuid tundub, et hakatakse ka vähemusi kaasama.

Huvitaval kombel on kuus ministeeriumi kõrvale jäänud, sealhulgas ka Maris Lauri juhitav justiitsministeerium ja Eva-Maria Liimetsa välisministeerium. Võib-olla arvati neis, et tuleb tõsisemat tööd teha?

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamine on kahtlemata õige, kuid kui seda tehakse nõukoguliku propagandakampaania raames, siis eks ta üks propagandistlik lurr olegi. Miks ei võiks selliseid poliitikaid lihtsalt ellu viia, seda ilma feministliku trummipõrinata?