01.09.2025
Ned briti lapsed kasvavad üles türannias, mitte demokraatias.
Alljärgnev artikkel, mis kirjeldab olukorda Suurbritannias üsna ideoloogiliselt (rassismivastase võitluse positsioonilt), kuid on hoiatuseks ka meile: “läänelik” ühiskond liigub kiiresti totalitarismi suunas, mis on võrreldav stalinismi ja maoismiga. Õnneks on Suurbritannias just praegu toimumas suured muutused, mis väljenduvad üldrahvalikes protestides massimigratsiooni vastu, seega on tegu seotud teemaga.
Suurbritannias on plahvatuslikult kasvanud rassistlikeks peetavate tegude eest karistatavate õpilaste arv. Ametlike andmete kohaselt määrati 2024. aastal üle 15 000 koolist kõrvaldamise, mis on kaks korda rohkem kui 2021. aastal (7400). Neist ligi 2500 puudutasid algkoolilapsi ja viis õpilast… eelkooliklassis, st ainult nelja- kuni viieaastaseid.
Absurdsed sanktsioonid lasteaiast
Selles vanuses õpivad lapsed alles lugema, arvutama ja keelt omandama. Teatud kohmakaid kommentaare või lapsikuid sõnu tõlgendatakse aga rassistlike solvangutena.
Näide: ühe õpilase kohta esitati kaebus klassikaaslase naha kirjeldamise kohta “šokolaadivärviliseks”, teise kohta spordivõistluse ajal “sind grillitakse, röstitakse ja põletatakse” – levinud spordiväljend, mida tõlgendatakse rassistliku solvanguna.
Need kõrvalekalded tõstatavad põhimõttelise küsimuse: kas me saame tõsiselt omistada ühe pahatahtliku kavatsuse lastele, kes ikka veel ei oska tähestikku õigesti kirjutada?
„Lapsi, mõnikord väga noori, koheldakse nagu täiskasvanuid, nende kohmakat keelt tõlgendatakse nii, nagu oleks sellel selge ja pahatahtlik kavatsus,” väidavad uuringu autorid.
Eksperdid mõistavad hukka administratiivse loogika: õpetajad registreerivad selliseid juhtumeid, et kaitsta end võimaliku kriitika eest ja näidata inspektsioonile, et nad järgivad võrdõiguslikkuse suuniseid täpselt. Tulemus: mõned asutused peavad algkooliõpilaste nimekirju, keda peetakse “rassistlikeks”.
“Mikroagressioonide” sagenemine
Üheksa kümnest algkooliõpetajast ütleb, et nad pooldavad rohkem “rassilise tundlikkuse” koolitust, et õppida mikroagressioonide tuvastamist. See trend teeb paljudele vaatlejatele muret, sest see võib ainult absurdsete teadete arvu suurendada.
Mõnel juhul on politsei kutsutud isegi juhtumite puhul, mis on liigitatud “mittekuritegelikeks vihaintsidentideks” (NCHI), teisisõnu tegude puhul, mis ei ole küll kuritegu, kuid registreeritakse siiski kahtlastena.
Christopher McGovern, organisatsiooni Campaign for Real Education president, võtab selle vastuolu kokku: ta pooldab rassismi suhtes nulltolerantsi, kuid hoiatab, et õpetajad ei tohiks muutuda „mõttepolitseiks“, mis otsib vigu või halvasti valitud sõnu.
See tsensuuriteadete sagenemine paljastab rassismivastase dogmaatilisuse kasvu Briti koolis. Püüdes lapsi „kaitsta“ igasuguste keeleliste lahknevuste eest, annab süsteem lõpuks kurikuulsa rassismisildi sõnadele, millel sageli puudub sihipärasus.
5-aastaste laste, kes alles õpivad rääkima, kirjeldamine „rassistlikena“ tähendab absurdi laskumist ja selle võitluse usaldusväärsuse õõnestamist. Kuid türanlik Ühendkuningriik ei tundu enam olevat vabaduse riik.”
Allikas: LesObservateurs