19.07.2020
Rahvuskonservatiivid toetavad ainult üht sobivust.
Kui Indrek Kiisler kutsus hiljuti ERR-is mehe-naise abielu seadustes fikseerimise osas aega maha võtma, siis oli tegu kas naiivsuse, või usutavamalt võttes puru silma ajamisega – neis põhimõttelistes küsimustes ei tule rahu nagunii.
Seda näitavad ka kommentaarid lugude all, mis käsitlevad rahandusminister Martin Helme ja sotsiaalminister Tanel Kiige vaidlusi – paljud inimesed pole nõus, et seksuaalvähemusi ja ideoloogilist võrdõiguslust toetatakse maksumaksja rahaga.
Hea kokkuvõtte teeb Mats Õun: “Teema on lihtsalt selles, et pikka aega punutud (finants)võrk rebeneb. Aastakümneid on LKGB seltskond tõusvas joones oma tähtsust ja kandepinda nii ühiskonnas kui riiklikel tasanditel kasvatanud ja kindlustanud. Nüüd äkki on kogu senine punnitamine ja pressimine kokku varisemas. See paneb raevust värisema ja vihast kriiskama. Raha on ju aktivistidele peamine. Lisaks muidugi pidev propaganda alaealiste hulgas, et enda koorekihile toetajaid juurde treenida. LKGB on osa äärmusvasakpoolsest poliitilisest skenest, mitte mingi õnnetu vähemus, keda pidevalt kiusatakse. Nad ise kiusavad igal võimalikul juhul uskudes, et on juba saavutanud karistamatuse staatuse.”
Ülla Vähk tõi oma arvamusloos välja selle, et geiagenda on projekti kohaselt raha soovinud: 1) lobitööks poliitikakujundajate seas; 2) LGBT+ materjalide koostamiseks ja koolituste läbiviimiseks, koostööks haridusvaldkonna spetsialistide ja haridusasutustega; 3) LGBT+ sisu loomiseks meediale jne. Sellest reast on kohe näha, et raha läheks oma tegevuse laiendamiseks, mitte “õnnetute” abistamiseks.
Paljud kommentaatorid on juhtinud tähelepanu sellele, et teemast tunduvad kõrvale jäetud olevat siinsed venelased, tolles kogukonnas aga on homovastasus vägagi suur. “Liberaalidele tuleb venelaste oma inforuumis olek ja poolik integreerumine pigem kasuks, sest kui nad sellistesse debattidesse kaasa tõmmata, siis astuks vene kogukond väga karmilt europoliitika ja “euroopalike väärtuste” vastu välja, sealhulgas ka geide propaganda kinnimaksmises nende kui maksumaksjate rahaga,” nendib üks kommentaator.
Ükski võitlus pole tänases maailmas kerge ja eriti veel neomarksistliku vähemuste poputamise peatamisel. EKRE on ära teinud suure töö sellise praktika paljastamisel ja kahtluse alla seadmisel ning järgmine etapp oleks lõplik kõigi ideoloogiliste MTÜ-de riigitoidult maha võtmine, kuid seda on raske teha isegi koalitsioonis.
Geiagenda on ennast ühiskonda juba sisse söönud, toidukatla juurde lastud ja ega ta seal naljalt minema ei lähe. Lihtsaim soovitus neile, nagu seda ütles ka rahandusminister Martin Helme valitsuse pressikonverentsil, on järgmine: rahastagu ennast ise, kas siis toetajate annetuste, liikmemaksude, europrojektirahadega või millegi muuga, aga mitte meie kõigi taskust võetud summadega.
Huvitav on näiteks see, et traditsioonilise elulaadi eest võitlev Sihtasutus Perekonna ja Traditsioonide kaitseks ning tema meediakanal Objektiiv elavadki sellisel moel ega nõua riigiabi. Ideoloogilistelt MTÜ-delt rahastuse äravõtmine on seega ka õigluse jalulepanek – nende vastased ju suudavad ilma maksumaksja rahata hakkama saada.