01.05.2023
Valimiskomisjon
Isegi peavool hakkab mõistma, et paljuräägitud e-valimised pole vaid vandenõuteoreetikute kriitika all, vaid äkki ongi need ebausaldusväärsed. Asi on ikka tõsine, kui selle kohta ilmub lausa teaduspõhiseid artikleid.
TTÜ emeriitdotsent Kuno Janson kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et praegu peame usaldama pimesi süsteemi, mille hindamiseks jääb riigikohtul paberhääletuseks mõeldud seaduste tõttu aega väheks ning viimane aeg on muuta e-valimised nähtavalt usaldusväärseks.
Ta kirjutab, et e-valimissüsteemi usaldusväärsust põhjendatakse sellega, et programmi on testitud asjatundjate poolt, kuid lisab, et paraku pole teada, kas asjatundjaid ka kontrollinud on.
Iganenud seaduse juures põrkame vastu dilemmat: kas hääle salajasus või valimiste usaldusväärsus.
„Elektrooniline hääletamine peab olema garanteeritult usaldusväärne. Ja see peab ka paistma usaldusväärsena. Oma hääle kontrollimine peab olema sama lihtne kui pangas oma kontol oleva raha kontrollimine,“ kirjutab autor, lisades, et valimiste ajal peab alati (lausa igal ajamomendil) näha olema, kui palju inimesi on juba valimas käinud ja kui palju hääli on iga kandidaat saanud.
Ta toob ka välja tõiga, et valimiskomisjon viis 2023. aasta Riigikogu valimised läbi nii, et riigikohus ei suutnud kõiki valimiste kohta esitatud kaebusi sisuliselt läbi vaadata. Põhjus on selles, et olemasolev paberhääletusele mõeldud seadusandlus ei sobi e-hääletusele.
Iganenud seadus, mis on tehtud paberhääletust silmas pidades, võttis riigikohtult võimalus veenvalt näidata, et kaebused ei ole põhjendatud. Sest selleks polnud lihtsalt aega.
Allikas: EPL
Loe siit: