Imede ime: president Kaljulaid kritiseeris esmakordselt Euroopa Liidu võimekust

President Kersti Kaljulaid on oma valitsemisajal hoidnud Toomas Hendrik Ilvese joont, kus igas kõnes tuleb kedagi hurjutada (kui Ilves kogu rahvast, siis Kaljulaid selle rahvusmeelset osa) – seda üllatavam oli teisipäevane suhteliselt vaoshoitud joon valitsuse osas ja esmakordselt tuli euroametnikust riigipealt ka kriitikat EL-i aadressil.

“Ma olen ka kriitiline sellepärast, et tegelikult Euroopa Liit on täna oma põhilises funktsioonis, mis on tagada ühisturu toimimine, ebaõnnestunud. Euroopa Liidu põhifunktsioon on see, et me oleme ühtne majandusruum, meil on tööjõu, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Vähemalt kolmega nendest on täna selgelt probleeme. Sellega me võime öelda, et tõepoolest, Euroopa Liit ehk siis meie kõik ise – me ise olemegi Euroopa Liit – ei ole kollektiivselt toime tulnud sellega, et seda tagada. /…/ …alustada tuleb selle tunnistamisest,” rääkis Kaljurand.

Eriti üllatav oli presidendi jutt Euroopa Liidust kui rahvusriikide liidust, vähem aga see, et Kaljulaid loodab EL-ist ikka veel asja saada.

“Euroopa Liidu solidaarsuse suhtes on paljudel inimestel täna palju küsimusi. Euroopa Komisjon ei ole õnnestunud oma keskse funktsiooni täitmises täna. Aga ma loodan, et need asjad saavad kõik koos korda, aga ainult kõik koos. Taaskord, Euroopa Liit ei ole asi iseeneses, see on meie, rahvusriikide liit,” arvas riigipea.

President Kaljulaidi puhul ei ole põhjust tema jutust ennast eksitada lasta – tegu on ehtsaima eurokraadiga, kes võib oma põhimõtteid küll varjata, kuid ei muuda neid. Kriitika ebaefektiivse EL-i suhtes aga on sel korral küll konstruktiivne ka Kaljulaidi suust kõlades.

Päev varem kritiseeris EL-i ka Reformierakonna auesimees Siim Kallas ning kahtlusi on avaldanud ka föderalist Yana Toom – küllap siis pole Brüsseliga tõesti asjad sugugi korras. Paandunud eurokraadid Urmas Paet ja Marko Mihkelson aga ei lasku vist EL-i kritiseerimiseni ka siis, kui see iseenesest kokku vajub.