Alljärgnev uudis näitab, kuidas Saksamaa on omale koju toonud võõraste maade vastuolud.
Saksamaal algas teisipäeval kohus väidetava äärmusrühmituse Islamiriik (IS) liikme üle Türgi ettevõtete ja Baierimaal asuvale mošeele korraldatud happerünnakute ja süütamise pärast.
Kahtlusalust Muharrem D.-d süüdistatakse mullu aprillis Waldkraiburgi väikelinnas sooritatud vägivaldsetes kuritegudes ning edasiste relva ja lõhkeainega sooritatavate kuritegude plaanimises.
Teda süüdistatakse 31 inimese mõrvamise katses seoses süütamisega, neljale inimesele ränkade kehavigastuste tekitamises ja tõsise, riiki ohustava kuriteo kavandamises.
Üks tõsisem süüdistus on rünnak puu- ja köögiviljapoele, mille ta väidetavalt süütas. Süüdistajate sõnul tähendab ainuüksi see kuritegu katset mõrvata 26 inimest, kes sel hetkel poes viibisid. Neli inimest said vingumürgituse.
Müncheni liidumaa ülemkohtus kohtu all viibiv 26-aastane mees on väidetavalt 2017. aastast alates teinud läbi radikaliseerumisprotsessi.
Waldkraiburgis toimunud rünnakud vapustasid Türgi kogukonda ning neid peeti esialgu paremäärmuslaste kätetööks.
Kuid uurijad võtsid sihikule Saksa kodaniku Muharrem D., kes arvatavalt sooritas kuriteod üksi.
Uurijate sõnul oli ta varunud ka laskemoonaga püstoli ning “märkimisväärse hulga” lõhkekeha valmistamise materjali, et rünnata lähedalasuvaid mošeesid, Türgi konsulaati Münchenis ning Kölnis asuvat suurt mošeed.
Väidetavalt tegi ta peaaegu valmis 23 torupommi ja 45 kilo lõhkeainet.
Kahtlusalusel on arvatavasti “kasvav viha Türgi riigi ning Türgi päritolu inimeste vastu” Ankara Süüria konflikti sekkumise tõttu.
Viimastel aastatel on IS-iga seotud inimesed korraldanud Saksamaal mitu vägivaldset rünnakut, neist kõige rängem oli 2016. aastal toimunud rünnak Berliini jõuluturule, milles hukkus 12 inimest.
Saksamaa on hädas ka immigrantidena riiki saabunud kurdide ja türklaste omavaheliste arveteõiendustega, samuti on Türgi riigi poliitilised heitlused Erdogani ja tema oponentide vahel on saanud Saksamaa osaks. (AFP-BNS-UU)