Parlamentidevahelise Liidu (IPU) Eesti delegatsiooni liikmed võtavad Indoneesias osa IPU 144. assamblee tööst, kus peateemana on arutelu all parlamentide roll kliimamuutustele reageerimisel ning erakorralise teemana Venemaa agressioon Ukrainas.
Riigikogu delegatsiooni kuuluv Helle-Moonika Helme (EKRE) ütles et läbi suruti deklaratsioon Ukraina toetuseks. „Päris kõva andmine oli, et Ukrainas käimasoleva jõhkra ja julma sõja teema saaks kliimamuutuste teema kõrval võrdväärselt kajastust ja tähelepanu. See on uskumatu, kuidas rahvusvaheline üldsus ei ole Ukrainas toimuva suhtes sugugi ühtne,“ märkis Helme, lisades et Indoneesia tahtis näiteks, et IPU võtaks vastu hoopis deklaratsiooni, kus Ukrainas toimuvat nimetataks mitte sõjaks, vaid konfliktiks.
Tema sõnul on väga selgelt näha jõujooned, kellel kus riikides mingid huvid ja liitlased on. Hiinal õnnestus jääda eriliselt “neutraalseks”, hääletades Indoneesia mainitud deklaratsiooni poolt, aga samas mitte hääletades ka selle deklaratsiooni vastu. Aafrika oli selles küsimuses lõhki, Lähis-Ida oli suuresti pehme variandi poolt…
Lõpuks jäi peale ikkagi deklaratsiooni variant, kus öeldakse selgelt, et Ukrainas toimuv on Venemaa poolne agressioon ja Ukrainas käib sõda.
Helme: „Emotsioonid olid kõvad, kummaltki poolt tuli emotsionaalseid sõnavõtte, näiteks Nigeeria delegatsiooni juht teatas oma parlamendigrupi hääli andes väga vihaselt, et mis mõttes üldse keegi saab hääletada selle poolt, et Ukrainas toimuvat sõjaks nimetada! Paraku see nii on, et teispool maakera tundub mõnedele Euroopas toimuv nii kauge ja suhted Hiina ja Venemaaga on paljudele riikidele olulisemad kui sõda.“
Assamblee raames kogunevad kõik IPU põhikirjajärgsed organid, sealhulgas IPU nõukogu, alalised komiteed, parlamendiliikmete inimõiguste ja Lähis-Ida küsimuste komiteed, samuti naisparlamendiliikmete ja noorte parlamendiliikmete foorumid. Alalised komiteed esitavad assamblee täiskogule aruanded oma tööst ning täiskogu võtab vastu alaliste komiteede resolutsioonid ja lõppdokumendi üldise debati ehk kliimamuutustele reageerimise teemal.
Parlamentidevaheline Liit on maailma vanim ja suurim parlamente ühendav organisatsioon, mis loodi 1889. aastal ning koondab 178 liikmesriiki üle kogu maailma. Eesti kuulus liitu aastatel 1921–1940 ja taastas oma liikmesuse pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.