Indrek Neivelt: „Kärpimisega seda probleemi ei lahenda“

Mind hakkas huvitama, mis on meie eelarvega poole aastaga juhtunud. Miks on 1,2 miljardi euro suurune defitsiit muutunud 1,7-miljardiliseks? Uurisin tabeleid ja kogusin tsitaate kahest dokumendist: peaministri kõnest, kui ta andis sügisel üle 2023. aasta riigieelarve projekti, ja rahandusministeeriumi kevadprognoosist tänavu kevadel, kirjutab ettevõtja Indrek Neivelt.

Sügisel peaministri arvates eelarvega probleeme ei olnud. Prognoosi järgi kasvas eelarve tulu 16% ja kulu 18%.

Mis puudutab lasterikaste perede toetamist, ütles peaminister: „Teile üle antavas 2023. aasta eelarves on otsuseid, mis parandavad perede toimetulekut ja annavad kindlustunde homse päeva ees. 2023. aastal tõstame suurperede peretoetusi 100% ja lastetoetusi pere esimesele ja teisele lapsele 30% ning üksikvanema toetust 417% ehk üle nelja korra. Peretoetuste eelarve kasvab 2023. aastal kokku 163 miljoni euro võrra.“

Kuus kuud hiljem ehk 6. aprillil 2023 tuli rahandusministeerium välja kevadprognoosiga, mille järgi eelarve puudujääk oli kasvanud 1,2 miljardilt 1,7 miljardile. Ehk poole miljardi võrra.

Tulud kasvavad uue prognoosi kohaselt ainult 9%, kui eelarves planeeriti kasvu 16%. Erinevus tuleb madalamast majanduskasvust. Täpsemalt majanduslangusest. Kaks protsenti väiksem majanduskasv tähendab eelarvesse umbes 300-miljonilist auku. Ja seda on väga raske 20-miljoniliste kärbete või maksutõusudega täita. Aga seda praegu valitsus teha püüab.

Rahandusministeerium ütleb samas prognoosis ka, et osalt on meie majanduslangus põhjustatud sõja mõjust ja sellest, et meie riik toetas oma ettevõtteid vähem kui teised. Seetõttu oli meil mullu väike eelarve puudujääk, aga suuremaid majanduslangusi.

Neivelt: „Soovitaksin valitsuse ja Riigikogu liikmetel rahandusministeeriumi prognoos korralikult läbi lugeda. Erinevalt valitsusest on ministeerium pannud meie majanduse probleemidele täpse diagnoosi. Tegelik eelarve planeeritust suurem puudujääk tuleb majanduslangusest. Mitte lastetoetustest ega kaitsekulutustest. Kärpimise ja optimismi vähendamisega seda probleemi ei lahenda. Ja nagu me teame, ei ole haigust võimalik ravida, kui diagnoos on vale.“

Allikas: Postimees