Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Indrek Tarand oli tülinorija ja loata pulti ronija juba Eesti Kongressi päevil

-
27.11.2018
Indrek Tarand on elupõline intrigant.
© Priit Simson/Ekspress Meedia

EKRE liige ja ERSP asutaja Eve Pärnaste annab teada, et Indrek Tarand hüppas omavoliliselt püünele juba 1990. aastal Eesti Kongressi III istungjärgul kahel korral 26. ja 27. oktoobril.

Maha kirjutatud helilindilt: Indrek Tarand Eesti Kongressi III istungjärgul, I istung, 26. oktoober 1990.

Õpetaja Einar Soone avapalvuse järel oli ette nähtud kongressi rakendamine Eesti Komitee esimehe Tunne Kelami poolt, kuid reglemendivastaselt läks kõnetooli saadik Indrek Tarand.

Indrek Tarand: Tere hommikust, kallid kongresmenid! Indrek Tarand Tartust. Enne Kongressi rakendumist olen sunnitud esinema ametliku avaldusega. Nimelt ei ole päevakorras mitte üldse ette nähtud aega poliitiliste küsimuste arutamiseks, diskussiooniks tähtsamate Eesti poliitika küsimuste üle. Ilma selleta aga ei jõua me kuigi kaugele. Ma olen veendunud, et peame pidama omavahel nõu, mida edasi teha, aga mitte korraldama siin taas kord sarnast asja, kus šamaanid istuvad püüne peal ja all saalis taome meie lovesse langenult käsi kokku, ainsaks vahelduseks šamaanide poolt väljaselekteeritud kiirekõnelejate kaheminutilised intermetsod. Üldpoliitiline diskussioon peab järgnema kohe esimesele aruandekõnele. Me pole siia piduaktusele, vaid poliitilist tööd tegema tulnud. Kui poliitiline diskussioon ära jääb – ja see on hoiatus neile, kes iganes ka Kongressi juhtima hakkavad, – kui poliitiline diskussioon, kestku see siis kas või kolm päeva või kolm kuud või kolm aastat – ära jääb, on suur pahandus tulekul ja Eesti asi mokas. Mul on kõik. Tänan tähelepanu eest! Lõbusat töötuju Eesti Kongressile! (Hõre aplaus 7 sekundit)

Tunne Kelam, Eesti Komitee esimees: Avaldan protesti omavolilise esinemise pärast, enne kui päevakord polnud kinnitatud, ja ma soovin, et me võiksime tulla nüüd normaalse töö juurde.

II istung, 27. oktoober 1990, poliitilise deklaratsiooni arutelu.

Sõnavõtja Külvi Petersoni kõrvale kõnepulti läheb Indrek Tarand.

Helilindilt on kuulda järgmist:

Indrek Tarand: Lugupeetud…

Juhataja Viktor Niitsoo, kurjalt: Palun lahkuge puldist!

Indrek Tarand: Lugupeetud juhatus! Kes… Kes annab õiguse…

Juhataja Viktor Niitsoo: … (?) keegi, omavoliliselt pulti ei minda!

Sumin saalis. Vardo Rumessen saalist: Omavoliliselt ei lähe keegi pulti! Palun lahkuge sealt!

Indrek Tarand: Kes annab õigust päevakorda muuta?

Meeshääl saalist: Lõpetage ära!

Juhataja Viktor Niitsoo: … (?) Palun lahkuge!!

[Puldi juurde läheb kaitseliitlane ja juhatab Tarandi puldist minema.]

Kaitseliitlane: Lugupeetud härra, palun – omavoliliselt me pulti ei lähe.

Juhataja Viktor Niitsoo: Kõik!! Sõna annab koosoleku juhataja ja senini olen see veel mina!

Huvitavon ka see, et loos ära märgitud Tunne Kelam on tänaseks täiesti teist meelt. “Euroopa Parlamendi (EP) liige Tunne Kelami taunis ÜRO ränderaamistiku vastu protestinud miitinguliste vägivallatsemist EP liikme Indrek Tarandi kallal, öeldes, et vägivalda ei saa millegagi õigustada,” kirjutab BNS.

“Kui sellises vaimus edasi minnakse, siis terendab ees lõua- ja kaikameeste võim, kes enamuse saavutamise korral on kiiresti valmis demokraatiat ja arvamusvabadust lämmatama.  Võib-olla esialgu “juhitava demokraatia” vormis,” kirjutas ennast juba ammu Brüsselile maha müünud Kelam.