21.01.2018
US North Korea Tensions
Pärast enam kui veerand sajandit taasiseseisvust on Eestis juba mingilgi moel märgata seda, kuidas riigikaitse eesotsas seisvad inimesed hakkavad mõtlema selle peale, et sõda võib mingil hetkel reaalsuseks saada ja meie inimesed on rünnakute eest kaitseta.
Sel nädalal ütles Kaitseväe peastaabi ülem ja tõenäoliselt järgmine kaitseväe juhataja brigaadikindral Martin Herem Postimehele antud intervjuus, et sarnaselt Rootsile hakkab ka Eesti hakkab jagama elanikkonnale infovoldikuid selle kohta, kuidas käituda sõja korral. Ta ei täpsustanud, millal selline asi käiku läheb, kuid kindrali sõnul sellega tegeletakse, infovoldiku koostamist juhib siseministeerium.
Hiljuti andis Rootsi riik teada, et kavas on saata umbes 4,7 miljonile majapidamisele infobrošüür, mis puudutab tsiviilkaitse põhimõtteid ehk õpetab, mida peaks Rootsi kodanik teadma ja tegema sõjalise konflikti või mõne muu suurema kriisi ajal.
Eestis on peaaegu olematul tasemel ka riigi- ja tsiviilkaitse tasemel juhendatav pommivarjendite süsteem linnades, mis oli olemas külma sõja aegses Nõukogude Liidus ning on praegu olemas Soomes. Helsingis on Soome riigi andmetel olemas varjendid vähemalt miljonile inimesele. Tsiviilkaitses peetakse oluliseks ka sellist võrgustikku maapiirkondades, kuhu saaksid tulelöögi alla sattunud linnadest põgenevad inimesed ennast ajutiselt sisse seada, näiteks koolidesse ja rahvamajadesse. Eestis praegu midagi sellist pole.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna programmis on kirjas säte, mis nõuab riigi- ja omavalitsusametnike koolitamist vastavalt riigi tsiviilkaitse vajadustele.
Foto: AP/Scanpix