10.12.2021
Uudis täielikust tollikontrollist viitab sellele, et mitme sõjaaasta jooksul pole tehtud täit kontrolli, avastamaks sanktsioonialuseid kaupu.
„Riigikogu liikme Jaak Valge 9. detsembri 2021 arvamusele seoses kõrgkoolide, aga ka kutsehariduse ingliskeelse õppega tuleks lisada järgmist.
Esiteks, mõju ettevõtete sisemisele suhtluskeelele. Ingliskeelne õpe tähendab üsna sageli üleminekut ettevõtete sisemisele asjaajamisele inglise keeles. Seda näeme Eestisse saabunud juhtide ja spetsialistide puhul. Isegi, kui nad omandavad eesti keele, siis nendel on mugavam mõelda ja väljendada inglise keeles. Alluvad paratamatult täpse väljenduse huvides juhinduvad neid juhtivate isikute keele-eelistusest.
Teiseks, õppetöös ja hiljem asjaajamissuhtluses inglise keele kasutamine vähendab vajadust eestikeelse terminoloogia järele. Seda nägime enne Eesti Vabariigi loomist, kus eesti keel oli köögitüdrukute ja kojameeste keel, äri ja teaduse keel oli kas vene või saksa keel. Tänapäeval näeme seda Venemaal, kus oma koduköögis võib rääkida rahvuskeeles, mujal tuleb kasutada vene keelt. Eesti Vabariigis näeme ingliskeelset keelekasutust tarkvarafirmades ning panganduses.
Meie sugulasrahval soomlastel on omakeelne terminoloogia olemas ja kasutusel. Eesti Vabariiki luues oli Tartu Ülikoolile asetatud ülesandeks õppetöö korraldamise kõrval eestikeelse terminoloogia väljatöötamine, muidu poleks eestikeelne õppetöö olnud võimalik. Ettevõtete arenguks oleks vaja praegune kohustuslik ingliskeelne teadus (teadusartiklid) konverteerida igapäevasesse kõigile töölistele (ka eestlastest töölistele) mõistetavasse tehnoloogiasse, see pole võimalik ilma üldtuntud eestikeelse terminoloogiata.
Kolmandaks, halveneb eestlaste tööalane konkurentsivõime. Kui ettevõtete asjaajamiskeel on inglise keel, siis on eelis tööotsijatel, kelle emakeel on inglise keel. Juba praegu paljud töökuulutused, ka siis, kui välismaale müük või suhtlus puudub, nõuvad eeskujulikku inglise keelt. Seetõttu on eestlastest üliõpilastel kasulik minna juba ülikoolis õppima ingliskeelsetele kohtadele, mis omakorda tähendab eestikeelse hariduse vähenemist.
Neljandaks, ettevõtete ingliskeelne asjaajamine ja töötajate ingliskeelne ettevalmistus mõjutab kunagi ka teeninduskeelt. Jällegi võib näiteks tuua Venemaa, kus rahvuslikes territoriaalsetes üksustes on täitsa normaalne pangas või poes rääkida vene keeles.
Viiendaks, eestlaste tööalase konkurentsivõime langus keeletakistuse tõttu mõjutab perspektiivis nende jõukuse taset, jõukamad kihid koosnevad kas välismaalastest või välismaa kultuuri üle võtnud isikutest. Eestlased on klienditeenindajad – läheme tagasi mõistete köögitüdruk, toateenija või kojamees. Majandusliku võimekuse langus mõjutab ühelt poolt eestlaste kui grupi poliitilist kaalu, teisalt rahalised raskused mõjutavad sünnituste arvu. Vastav sotsiaalne grupp kuivab kokku. Sellist tendentsi näeme vähemusrahvuste suhtes nii Venemaal kui mujal.
Eespool märgitut arvestades pole arutelu ingliskeelse õppe mahu ja sihtgrupi üle mitte ainult õppetöö korralduse küsimus, vaid pikemas perspektiivis eestlaste kui grupi kohas sotsiaalses hierarhias. Asjaolul, et riik kannab Eesti Vabariigi nime, võib eestlaste seisukohalt tulevikus olla vaid etnograafiline tähendus.“
Alver Aria