Eestis on rahvas ja riik ammu juba erinevat teed läinud, umbusaldus on vastastikune ja see segab juba riikluse toimimist.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin kinnitas, et kaluritele on tutvustatud neid otseselt puudutavat Euroopa Komisjoni rakendusmäärust, kuid tagasiside on olnud napp, kirjutab Postimees.
Üks põhjusi, miks tagasiside on napp, võib olla selles, et inimesed ei usu enam, et nende sõna loeb. Tagasisidet võib anda, aga see rändab prügikasti, nagu läksid sada tuhat automaksu vastu antud allkirja
Rahvas teab, et valitsus ei astu kunagi Brüsseli kavatsuste vastu ja on loobunud sellel rindel sõdimast. Eesti polnud ju sellel eurohääletamisel vastu, vaid jäi erapooletuks.
Euroopa Komisjoni määrus näeb ette, et tuleb koguda ja säilitada täiendavaid andmeid keskmiste netokaalude, standardiseeritud kastide või konteinerite, kaalumiskohtade ning vee ja jää mahaarvamiste kohta. Kala tuleb kaaluda liigiti ja kaalumise juures peab olema sõltumatu inimene või siis tuleks kaaluda kaamera all.
Kalamees ja kalastuse edendaja Hanno Kask rääkis kolmapäeval Kuku raadio hommikuprogrammis, et aastaid tagasi käis Euroopa Kontrollikoda Eestis revisjoni tegemas ning jõudis järeldusele, et kutselised kalurid ei märgi püügiandmeid oma päevikutesse või ei kajasta neid andmeid statistikas õigesti, sellest siis repressioonid.
Tema sõnul on Tartu ülikooli mereinstituudist talle öeldud, et nemad pole kunagi väitnud, nagu oleks kalurite andmed kehvasti esitatud ning et olukorda peaks muutma. Kask lisas, et Soome kalurid ei ole sellistest reeglitest isegi kuulnud.
Kuigi Kask kaitseb ministeeriumiametnikke, on tõsiasi see, et järjekordne eurolollus sai tõeks ja midagi muuta on juba raske.
Kurb aga on lootusetusetunde kasv: inimesed teavad üha enam, et neist ei sõltu selles riigis enam midagi, neist sõidetakse igas olukorras üle, riik inimesi ei kaitse ja maksab Brüsseli sõna.
“Kalurite arv väheneb oluliselt ning pikemas perspektiivis kolivad nad linna. Kui riik kohtleb kalureid kurjategijatena, tekib mingi viha ametnike vastu,” tõdeb Kask.
Nii muutubki rahvariik bürokraatiakantsiks.
Uued Uudised