03.02.2025
Reformierakonna valitsedes on teede-ehitus ja nende korrashoid teinud vähikäigu.
Kui EKRE osalusega valitsuses asuti rahandusminister Martin Helme eestvedamisel teedevõrku korrastama, siis hiljem võimule tulnud Reformierakond ja Kaja Kallas võtsid oma kärpepoliitikaga teederahasid hoopis vähemaks ja see on mõjunud väga negatiivselt.
Detsembris Taristuehituse Liidu tellimusel Norstati poolt läbiviidud uuringu tulemuste kohaselt näeb 29 protsenti vastanutest, et nende kodukandi teede olukord on viimase kahe aasta jooksul läinud kas palju või veidi halvemaks ning 30 protsenti näeb teede olukorda kas veidi või palju paremana; teede olukorda näeb muutumatuna 42 protsenti vastanutest.
Kõige kriitilisemad olid oma kodukandi teede olukorra osas Läänemaa, Viljandi ja Ida-Virumaa elanikud. Teede seisundit hindas kas veidi või palju halvemaks 50 protsenti Läänemaa, 48 protsenti Viljandi maakonna ja 46 protsenti Ida-Viru elanikest. Teede olukorra paranemist nägid enim Järva maakonna elanikud, kus 40 protsenti vastanutest hindas teede olukorda veidi või palju paremaks kui kahe aasta eest. Üsna optimistlikud olid ka Tallinna elanikud, kelledest 34 protsendi hinnangul on teede olukord läinud paremaks.
Taristuehitajate Liidu tegevjuht Tarmo Trei nentis, et uuringu tulemused peegeldavadki hästi tegelikkust: kuigi osad teed juba lagunevad, on veel omajagu neist päris heas seisukorras, kuid selleks, et see olukord püsiks ka mõne aasta pärast, peaks juba praegu teedesse investeerima märksa rohkem kui seda hetkel tehakse. “Kui mõtleme sellele, kui vähe riik plaanib tänavu ja paaril järgmisel aastal teedesse investeerida, siis olen täiesti kindel, et teede olukord halveneb kiiresti,” nentis Trei.
Tema hinnangul näeb juba eeloleval kevadel uusi suuremaid tagasilööke ja tõenäoliselt isegi tuntavamalt kohalikel teedel. “Arvestades seda, et investeeringud näiteks kruusateedesse kukkusid juba mullu sisuliselt nulli, siis see ei saa olla ilus vaatepilt, mis tänavu väiksematel teedel välja sulab,” rääkis Trei. “Paljud kruusateed muutuvad kindlasti läbimatuks.”
Juba eelmisel kevadel tuli mitmetel kohalikel teedel kehtestada kehvade teeolude tõttu kiiruse- ja massipiiranguid.
Eelmise aasta lõpus kinnitatud riigieelarve strateegias on perioodiks 2025-2027 teede aastaringseks hooldamiseks ja säilitamiseks ette nähtud ligi 327 miljonit eurot ehk keskmiselt ligi 109 miljonit eurot aastas. Praegu veel kehtivas riigiteede hoiu kavas oli aga samaks perioodiks eraldatud ligi 365 miljonit eurot ehk keskmiselt ligi 122 miljonit eurot aastas. Seega on summa vahepeal vähenenud 38 miljoni euro võrra ja sellel on kindlasti mõju teede seisundile, nentis Trei. „Suure tõenäosusega toob see teede hooldamisel järgmisel talvel kaasa teeseisundi nõuete alandamise,“ ütles Trei.
See tähendab näiteks seda, et kui seni pidi pärast lumesadu sahk jõudma tee üle käia kahe tunniga, siis edaspidi võidakse see tõsta neljale tunnile.
Taristuehituse Liidu hinnangul tuleks teedevõrgu säilitamiseks ja seeläbi ka sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks hoida riigiteede puhul selle meetme rahastamise tase vähemalt 250 miljonil eurol aastas, kuid 2024. aastal oli selleks ette nähtud vaid 93,4 miljonit eurot. See on aga vaid säilitamisvajaduse rahuldamine ning tegelikult on riigiteede hoiu krooniline vahendite puudus jõudnud hetkel staadiumisse, kus juba alates tänavusest aastast oleks pidanud riigiteede säilitamisse ja arendamisse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot. Kui teel jääb õigeaegselt remont või parendamine tegemata, siis tulevikus on sama teelõigu remont juba märksa kulukam.
Uuringu viis detsembris 2024 läbi uuringufirma Norstat, küsitledes üle Eesti 1000 inimest vanuses 18-74.