23.11.2017
IRL, Helir-Valdor Seeder
IRL-i esimees, kunagine põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder oli aastaid tagasi segatud suurde euroraha kuritarvitamise skeemi. Telesaade „Pealtnägija” kirjeldas 2012. aasta 1. veebruaril, kui läbipaistmatu oli Tartumaa Aardla poldri rahastamine. Nädal hiljem eetris olnud “Pealtnägijast” selgus, et IRL-i toonane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder valetas riigikogu ees vastates samateemalisele arupärimisele.
Aardla polder on juba nõukogude ajal Tartu külje alla rajatud hiiglaslik kuivendussüsteem, tänu millele sai Emajõe üleujutusalal kasvatada sööta õppemajandi karjale. Eesti taasiseseisvumise järel seisis 1200-hektariline polder aastaid kasutuna, kuni 2003. aastal moodustati Aardla Maaparandusühing, mille etteotsa asus majandiaegne poldri rajaja, hüdroinsener Uno Pauts.
Seaduse eripärade tõttu pidid kohustuslikus korras ühistu liikmeks hakkama kõik rohkem kui 40 poldri maaomanikku. Teiste seas ka Tõnu Ojamaa ja Anti Kalvet. Kalvet rääkis “Pealtnägijas”, et pärast seda, kui maaparandusühing moodustati kolme inimese poolt, pandi ülejäänud, kes omasid kinnistut poldri territooriumil, fakti ette, et nad on sundliikmed ja kohustatud sellega ühinema, tahavad nad või ei taha.
Just neist kahest mehest kujunesid suurimad kriitikud. Nimelt sai Maaparandusühistu aastate jooksul erinevatest riiklikest allikatest seitse miljonit krooni toetusi. Suurima osa ehk ligikaudu neli miljonit andis PRIA. Paraku hakati euromiljoneid väidetavalt kuritarvitama. Näiteks ehitati kohalike sõnul mõttetu tee, kaevati fiktiivselt kraave ja teeseldi suures ulatuses vee ärapumpamist märgalalt.
Juba 2010. aasta jaanuaris tegid Kalvet ja Ojamaa politseisse avalduse, mille põhjal algatati kriminaalasi. 2010. aasta sügisel küsis PRIA kogu toetussumma ehk 3,6 miljonit tagasi. Ent üllataval kombel kõik menetlused takerdusid ja 2012. aasta kevad-talveksähvardas ligi 800 päeva väldanud politseijuurdlust aegumine. Prokuratuur, PRIA ja ministeerium keeldusid “Pealtnägijale” loo kommenteerimisest kaamera ees, tuues põhjenduseks, et kõigile küsimustele vastamist takistab uurimissaladus.
Pärast “Pealtnägija” saadet kutsuti IRL-i selleaegne põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder riigikogusse raha jagamise kohta aru andma. Ehkki riigikogu saal oli pooltühi, oli Seederi jutt rabav. “See jutt, mida minister seal rääkis, ei vastanud tegelikkusele ja peale selle ta esitas mulle konkreetselt ränga süüdistuse valetamise kohta,” ütles Kalvet telemagasinile.
Kalvetil ja Ojamaal on ette näidata kiri 2009. aasta 15. septembrist, kus nad juhivad PRIA peadirektori tähelepanu raha väärkasutustele poldril. Põllumajandusministeeriumi seisukoht oli, et ametlik kontroll algas küll täpselt samal ajal, septembris 2009, aga sellest kirjast sõltumata. Sel juhul on kummaline, et novembris, veel kolm kuud pärast seda, kui ametnikud väidetavasti vea avastasid, võttis seesama Tartu Maaparandusbüroo kõik poldril tehtud tööd, mis tegelikult olid suuresti fiktiivsed, vastu ja andis objektile kasutusloa.
Ehkki 2009. aasta detsembris valmisid esimesed ametlikud ekspertiisid, mis kinnitasid, et poldril tehti fiktiivseid töid, ei pöördunud PRIA ega ministeerium ikka politseisse, vaid 2010. aasta jaanuaris tegid seda Kalvet ja Ojamaa. Ametliku tagasinõude tegi PRIA alles 2010. aasta novembris ehk 15 kuud pärast seda, kui PRIA sohi enda sõnul avastas.
“Toetuse taotlemise peab otsustama üldkoosolek. Taotluse juures oleval kinnituskirjal peab olema maaomaniku või valdaja, kelle maal kavatsetakse investeering teha, allkiri, mis kinnitab toetuse saamise tingimustest lähtuvate kohustustega nõustumist. /…/ Sellekohased allkirjad on härrad Ojamaa ja Kalvet kinnituskirjale andnud. Mõlemad härrad on sellele isiklikult allkirja andnud. Seega, kui kodanikud Ojamaa ja Kalvet väitsid, et nad ei olnud sellekohastest rahalistest kohustustest teadlikud, siis nad valetasid,” lajatas põllumajandusminister Seeder riigikogus.
Jutt käis kõige tähtsamast dokumendist, mille alusel poldriühistule 3,6 miljonit krooni üldse maksti. Ühtlasi tähendas allkiri sel paberil, et maaomanik nõustub eurotoetusega kaasnevate kohustustega. Kui ministri jutust jäi mulje, et nõustumisallkirja pidid andma kõik poldriühistu rohkem kui 40 liiget, siis põllumajandusministeerium täpsustas hiljem, et allkirja andsid vaid need, kes toetuse tingimustega nõustusid ehk kes allkirja ei andnud, polnud projekti osaline. Kokku ongi kolmel lehel 21 rida. Aga kui lähemalt vaadata, tabab üllatus – mitu nime kordub! “See on ju naljanumber!” oli Kalvet nördinud.
Kui kordused välja jätta, jääb alles ainult kaheksa isikut, kellele kuulub poldril 13 kinnistut kogupinnaga üle 100 hektari. Seega, kui seni arvati, et PRIA rahastas kogu Aardla poldrit, siis põllumajandusministeeriumi asekantsleri sõnul tuli neid pabereid tõlgendada nii, et toetus anti ainult neile kaheksale isikule, kelle krundid moodustavad umbes kümnendiku poldri pindalast. Samas nõuti omaosaluse maksmist ka hulgalt inimestelt, näiteks Anti Kalvetilt, kes europrojektiga ei nõustunud ega osalenud. Kuidas selline segapudru kõigist, väidetavalt ülipõhjalikest kontrollidest läbi läks, jäi arusaamatuks.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles riigikogus, et Aardla Maaparandusühistuga seoses on alustatud ka kriminaalasi ja käib uurimine. Kui minister ütles, et kriminaalasi puudutab liikmetevahelisi arusaamatusi, siis ta ei eksitanud mitte ainult rahvasaadikuid, vaid läks vastuollu ka enda allasutuse kirjaga. Nimelt seisab PRIA-st “Pealtnägijale” saadetud kirjas, et 2010. aasta jaanuaris algatatud kriminaalasi puudutas toetuste ebasihipärast kasutamist. “Kohkumusega nägin, et põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ei tea isegi seda, palju on poldri taastamisse raha maetud,» ütles Kalvet. Minister nimelt kinnitas, et väljamakseid on tehtud natuke üle 3 miljoni krooni, mitte 7 miljonit.
Ka põllumajandusministeerium möönis, et tegu oli möödarääkimisega. Toompeal esinedes pidas Seeder silmas konkreetselt PRIA eraldisi. Täpsustatud andmetel oli Aardla poldrisse maksumaksja – tõsi küll, enamuses Euroopa maksumaksja – raha pandud järgmiselt: üle miljoni krooni Tartu maavalitsuselt, üle 1,5 miljoni Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja kokku neli miljonit PRIA-lt. Lisaks mõnesaja tuhande krooni jagu otsetoetusi.
Aga Helir-Valdor Seeder teatas, et “Pealtnägija” saade osutus väga tendentslikuks. “Lausa pahatahtlikuks. Kas ajakirjanik ei saanud aru, mida ta tegi, ja tõenäoliselt kasutati teda ära. Aga ma ei saa aru, miks selliste saadetega Eesti rahvast mürgitatakse. Need kaadrid olid tõepoolest väga emotsionaalsed. Seal näidati ka pumbamaja, mis oli korrast ära ega töötanud. Selle pumbajaama rekonstrueerimine ei olnud aga üldse selle projekti osa,» kaebles Seeder. Tegelikult aga “Pealtnägija” saatelõik midagi sellist ei väitnudki.
Kuna Kalvet ja Ojamaa pole ministeeriumi ametnike silmis ilmselgelt usaldusväärsed, vestles “Pealtnägija” toona ka Hilja Valguga, kes karjatab juba aastaid poldril oma sajapealist lehmakarja, mis tähendab, et ta käib kohal pea iga päev. Ka tema kinnitab, et ta töid ei näinud. Tähelepanuväärne on, et Valgu väitel käis ta neist vastuoludest ametnikele rääkimas, aga teda ei võetud tõsiselt.