Üks tänane uudis pani mõtlema Venemaa peale, kus mõne aasta eest nimetati miilits ümber politseiks, aga õigusriiki millegipärast sellele ei järgnenud.
Nimelt otsustas Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) eestseisus teha erakonna volikogule ettepanek muuta erakonna nimi Isamaaks. Eestseisuse liige Priit Sibul ütles ERR-ile, et volikogu otsuse peaks heaks kiitma ka 2. juunil toimuv IRL-i üldkogu.
Erakonna esimees Helir-Valdor Seeder rõhutas erakonnakaaslastele saadetud kirjas, et erakonna nimi peaks vastama erakonna poolt tehtava poliitika sisule, vahendab ERR. Seederi sõnul kajastub uues nimes erakonna poliitika olemus täpsemalt, milleks on rahva kestmine Eesti põhiseaduse vaimus.
“Sellest lähtuvalt tegin eestseisusele ettepaneku nimetada erakond uue nimega – Erakond Isamaa,” selgitas Seeder. “Olen veendunud, et nime muutmine koos maailmavaateliste aluspõhimõtete heakskiitmisega lisab meile enesekindlust ja selgust,” leidis ta.
Iga mõistusega inimene küsiks otse: kulla viie protsendi noateral tammujad, mis sellest muutub? Kas kõigepealt ei peaks ümber hindama ja prügikasti saatma Tsahkna 2.0 stiilis idee “eestlaste” arvu kiire tõstmise kohta kahele miljonile, nii RE kui KE valitsuses venestamisele suunatud otsuste toetamise, võimu juures olles Brüsseli rahvusriiklusele vaenuliku poliitika järjekindlat läbiviimise ja paljusid teisigi pigem globalismi ja multikultuursust kui isamaalisust ja rahvuslust toetavaid otsuseid?
Kuna “Isamaa” loobub uuenedes ka Res Rublica nimeosast, oleks põnev teada, kas loobutakse ka kuulsate respublikaanide Juhan Partsi ja Taavi Veskimägi majanduslikest ning Urmas Reinsalu juriidilistest sigadustest? Aga vastus on ju ette teada, sest IRL-is sõi Res Publica ära Isamaaliidu, mitte vastupidi, ja Seederi nimeliselt uuendatud erakond saab endiselt olema “äraostmatute” poistebändi nägu, kus ERSP aatelisusest pole tuuleõhkugi.
Kui elu oleks nii lihtne, et Isamaa ja Res Publica Liidu asemel öelda Isamaa ning kõik muutub silmapilkselt ilusaks ja muretuks, siis saaks palju probleeme ülikergelt ära lahendada. Ütleks “ääremaa” asemel “maaelu” ja inimesed tormaksid Tallinnast küladesse tagasi. Ütleks “sünnitusosakondade sulgemine” asemel “eesti lapsukesed” ja maa täituks lastega! Ütleks… aga unistada ju võib, nagu seda teeb IRL, reaalsus on siiski teine.
Muidugi on nimevahetus ühe erakonna enda asi, aga samas ei saa nemadki keelata sellesse “kõikemuutvasse” ideesse sarkasmiga suhtumist, sest hääbuv IRL vajab nimevahetusest sadu kordi suuremaid ümberkorraldusi, et muutuda tõeliselt isamaaliseks poliitiliseks jõuks, selliseks, kes suudaks eestlust ka sõnadeta “avatud” ja “kõigile kättesaadav” elus hoida.