Isamaa protest Stenbocki maja ees – nagu sõelaga vee kandmine

Ajalugu teeb rahvas, mitte poliitikud – kui Stenbocki maja ees protesteerib kümmekond Isamaa tipp-poliitikut, siis on see poliitiline võitlus valijate häälte eest, mitte rahva huvide eest seismine. Valitsus rahvasaadikute protestiga ei arvesta, neile mõjub vaid nördinud rahvas ja mida rohkem, seda mõjusamalt.

Neljapäeval korraldas Erakond Isamaa Stenbocki maja ees piketi, millel osales hinnanguliselt 30-40 inimest, neist enamik isamaalased ja nende juhid. Kahtlemata on see rahva vaesestamise teed läinud valitsusele surve avaldamiseks mõneti paslik moodus, aga needsamad Riigikogus istuvad poliitikud saaksid suures saalis ja komisjonides palju rohkem ära teha kui Stenbocki maja ees. Piketilgi kõlas valitsuse kohta arvamus, et “Ega nad sealt meie juurde välja ei tule!”

Isamaale meeldib võitlusi pidada mugavustsoonis, ja see ongi üks neist asjadest, mis eristavad neid EKRE-st. Rahvuskonservatiivid võitlevad iga päev oma valijate huvide eest ega karda minna vajadusel ka laupkokkupõrkesse. Isamaa tahab poliitikata teha siidkinnastes ja tõstab vähegi konfliktsema teema puhul üles valge allaandmislipu, selgitades, et “Kui Euroopas on nii otsustatud, siin pole siin enam mõtet võidelda”.

Lisaks kipub Isamaa ennast võõraste sulgedega ehtima – langes ju nende üritus pooletunnise nihkega kokku SAPTK taasalustatud neljapäevaste meeleavaldustega valitsuse residentsi ees. Varro Vooglaid seda küll probleemiks ei pidanud ja kuna valitsus oli just siis Stenbocki majas, siis oli Isamaa ajastus arusaadav, aga valitsushoone juures seisnud inimestest oli näha, et mõnigi lootis eest leida mitte Isamaad, vaid SAPTK-i.