Eesti poliitikas ollakse eetilisusest väga kaugel ning kui kusagil lihapottide juures vabaneb tühi koht, tormavad sinna sama aplalt teised.
BNS vahendab Norstati uuringut:”Erakondade reitingutabelis püsib Isamaa mäekõrgune edu teiste ees, ühtlasi on oma toetusnumbrid parandamas kolmandal kohal olevad sotsid.”
Miks toetada Reformierakonna kukkumise järel Isamaad, kes pole temast grammigi parem, nagu ta pole parem ka pikalt Tallinnat valitsenud Keskerakonnast ja nüüd linnavõimu okupeerinud sotsidest?
Eesti Ekspress kirjutab: “Võimupööre läks tallinlastele kalliks maksma. Linnafirmade nõukogude suurpuhastust lubanud uued valitsejad võtavad nõukogudest veelgi enam lisatasu kui Kõlvarti ajal keskerakondlased. Suuri sõnu teinud võimupöörajad lihtsalt asendasid rohelise keskerakondliku toiduahela lülid enda inimestega. /…/ Kapist võeti välja kaks sinist – üks Isamaalikult heledam, teine kahesajalikult tumedam – ning reformierakondlikult kollane värvipott ja asuti poliitikute määratavaid ametikohti usinalt oma värvidesse võõpama.”
Ja olulised laused Ekspressilt: “Isamaa oli vastu, aga saatis ikka omad nõukogudesse. /…/ Miks Isamaa siis oma poliitikud nõukogudesse saatis? Kindlasti ei teinud koalitsioonipartnerid seda kohustuslikuks.”
Selline Isamaa ju ongi: alati valmis võimu juurde tormama, olgu seal siis marksistid või liberaalid ees, peaasi, et saaks “nokka kasta”. Kõik Isamaa võitlused toimuvad mugavustsoonist ja lõpevad kohe, kui ollakse midagi saanud.
Eriti on “isamaaline” variserlikkus nähtav riigi ja Tallinna taustapildis – riigis pole Isamaa võimul, Tallinnas on. Seega annaks Isamaal riiklikes küsimustes koalitsiooni mõjutada, lubades lahkuda Tallinna võimuliidust, kui oma tahtmisi ei saa – siis laguneks Tallinna võimuliit kohe. Paraku ei kasuta Isamaa seda võimalust kunagi, tema juba lihapaja juurest ei lahku.
Isamaa fenomen peitub selles, et oma ülikõrge reitingu jaoks pole ta mitte midagi teinud, ei Seeder ega Reinsalu. Osa hääli on saadud ülejooksikute, näiteks Jüri Ratase kaudu, teised on Reformierakonnas pettunute hääled, kel pole kusagile mujale minna ja kes seetõttu on teinud vahemaandumise Isamaas.
Ilmselt on õigus ühel politoloogil, kes arvas, et kui Isamaa läheks praegu Reformierakonnaga ühte valitsusse, siis oleks oravate reiting tagasi 25-27% peal ja Isamaa 10-12 peal. Isamaad ei pidanud ta sedavõrdki osavaks nagu sotse, kes sel korral ei lasknud Reformierakonnal kõiki oma vigu partnerite kaela ajada, vaid eraldasid enda peaministripartei otsustest.
Uued Uudised