08.08.2017
Andres Sõnajalg, Oleg Sõnajalg
Andres ja Oleg Sõnajala ettevõte AS Eleon otsustas kevadel Ida-Virumaale, Lüganuse valda rajada elektrituulikute labade tootmise tehase. Tehas annaks tööd ja leiba ligikaudu 200 kohalikule ja edendaks kõvasti Eesti ekspordivõimekust, kuna tuulikute labad toodetaks küll Eestis, kuid perspektiivis müüdaks enamus toodangust kalli raha eest Euroopasse.
Kogu Eleoni tuulikutootmise Eestisse koondamisel peaks tuulikutehases 2020. aastaks saama tööd juba 1400 inimest ja aastaga toodetakse tehases kokku 60 tuulikut. Viimse detailini Eestis paberile pandud ja projekteeritud Eleoni multi-megavatt tuulik on patenteeritud rohkem kui 150 riigis üle maailma ja arendatud välja koostöös valdkonna tippteadlastega Euroopast. Uudsel tehnoloogial töötava prototüübi– Baltikumi kõrgeima tuuliku vastu on tõsist huvi tundnud ja Saaremaal Salme tuulepargis käidud vaatamas Taanist, Lätist, Saksamaalt, Soomest ja teistest riikidest.
Kui Sõnajalgade Lüganuse valda planeeritava tuulikutehase plaan läheb töösse, oleksid Eestis valmistatud tuulikud ühed kõige kallimad ekspordiartiklid, mis kunagi on riigist välja müüdud. „Puulusikaid eksportides ei jõua Eesti iial elatustasemelt Põhjamaadele järele,“ nentis Oleg Sõnajalg.
Eestisse ehitatud taastuvelektri tootmisvõimsuste puhul on seni olnud tegemist tehnoloogia impordiga, mis tähendab, et Eestis kohapeal luuakse õige vähe töökohti. Aga saaks ka teisiti. „Üheks alternatiiviks Eesti eesmärgist puudujääva taastuvelektri osa tootmiseks on teha seda riigipoolse toetusega taastuvenergia innovatsiooniprojektidele, et seadmed oleksid arendatud ja toodetud Eestis. Eksporditurgudele murdmine põhineb põhimõttel rajada koduturule esimene arvestatava suurusega tuulepark ja saada seeläbi ekspordikõlblikkuseks vajalikud referentsid.
Tegemist on EL-is lubatud innovatsioonimeetmega taastuva energia sektoris. Meetme eesmärk on arvestada uusi lahendusi ja piirkonnas töökohtade loomist. Majandusministeeriumi esmane analüüs näitas, et 2018. aastaks tekiks tuulikutüübi Eleon tootmise alustamisega Eestisse vähemalt 250 uut töökohta ja suureneks eksport,“ toetas majandusministeerium mullu märtsis Eestisse uute töökohtade ja ekspordivõimekuse loomist.
Toetust makstaks tuulikutootjale samas määras kilovatt-tunni kohta, nagu näeb ette kehtiv elektrituruseadus (§ 59 ehk 0,0537 eurot/ kWh). Ent innovatsioonimeetme puhul oleks toetuse saamise kriteeriumiteks tehnoloogia uuenduslikkus ja piirkonda loodavad töökohad.
Seni on aga tööstuse rajamist takistanud IRL-i juhitava kaitseministeeriumi sõnamurdlik käitumine, sest Aidu tuulepargile antud kooskõlastusest hoolimata on asutud seda tuuleprojekti jõuga pidurdama, väites, et Eleoni tuulikud häirivad kaitseministeeriumi ametnike arvates NATO radareid rohkem kui kooskõlastatud Taani päritoluga Vestase tuulikud.
Rahvusvaheline ekspertettevõte QinetiQ (UK) on aga oma hinnangus jõudnud hoopis vastupidisele seisukohale: Eleoni tuulikute mõju Kellavere õhuseireradarile on Vestase tuulikute mõjust väiksem. On kriitilise tähtsusega, et eksporditurgudele murdmiseks on vaja tulemust koduturult. Ükski rahvusvaheline energiaettevõte ei osta tuulikutüüpi, mida pole veel seeriaviisiliselt toodetud ja nn päriselus varem elektrit toodetud. Eesti sobivaimad vabad tuuleparkide alad on Ida-Virumaal mahajäetud kaevanduste territooriumitel. Sõnajalgadel on kõik load olemas, et Eesti Energia vanasse Aidu karjääri püstitada 30 tuulikuga tuulepark, kuid kaitseministeerium on pea viis aastat peale kooskõlastuse andmist – kaitseministeeriumi kooskõlastus anti Aidu tuulepargi 33 tuulikule juba 2012. aastal – nüüd sellel kevadel asunud ühtäkki seda jõuga pidurdama.
„See ei vasta tõele, et meie kodumaine tuuletehnoloogia Eleon häirib Kellavere radarit rohkem kui Taani tehnoloogia. Koduturul oleme arendamas välja hoopis kõige kaitsevõime-sõbralikumat tuulikut ja omalt poolt oleme kaitseministeeriumile välja pakkunud Aidut kui testparki parimate lahenduste leidmiseks. Teisalt, kui see NATO radarite võimetuse jutt vastaks tõele, siis võiksid ju venelased laduda piki Eesti piiri sadu tuulikuid – neil käivad ju asjad Putini päevakäsu järgi – ja meie Kellavere radar ei näeks enam üldse mitte midagi. See oleks ju kõige lihtsam viis eestlasi ja NATO-t kiusata, aga venelased ei ole seda teinud,“ on Sõnajalad riigiametnike omavoli ja alusetute põhjenduste otsimise peale solvunud.
MIS ON MIS
Eleoni tuulik ametliku nimetusega 3M116 HH116 on seni ainus otsast lõpuni Eestis välja arendatud elektrituulik. Selle torn on 135 meetrit kõrge. Rootori läbimõõt on 116 meetrit ja rootori pindala on 10 382 m2.
See on käigukastita tuulik, mille labad (tiivik) on otse seotud elektrigeneraatori rootoriga. Sõnajalgade tuuliku rootori diameeter on märksa suurem kui 3 MW tuulikute puhul tavaks. Mida suurem on rootori diameeter, seda efektiivsem on tuuliku kasutus ehk täisvõimusel töötatud aja osakaal. Eleoni tuuliku olulisim uuendus seisneb selles, et nii generaator kui ka rootor on kinnitatud alusele ainult ühest kohast: torukujulise pearaami koonusest, mille ühel pool on tiivik ja teises otsas elektrigeneraator (rootor ja staator). Sellega juhitakse tiivikule mõjuvad pinged ja ekstreemjõud generaatorist mööda otse torni ja vundamenti. Tänu sellele pole vaja muretseda generaatoris 3-4 millimeetrise rootori ja staatori õhuvahe pärast, kui tuult püüdvate labade diameetrit ka suurendatakse.
Andres Sõnajala kinnitusel tootis nende tuulik sama ajaga samades tuuleoludes 33,8% rohkem energiat kui ühe maailma suurima tootja Enerconi uuel tehnoloogial põhinev tuulegeneraator.