“Isamaalise” kultuurituse tipp poliitikas

Riina Solman räägib, et olevat kurb, et teised erakonnad Tallinnas ei soovi Isamaa 15-le küsimustele vastata. Minu jaoks on aga kurb, et Isamaa valis koalitsiooni loomisel Tallinnas nii lapsiku, selgelt venitamisele ja oma nö. hinna üleskruttimisele suunatud taktika.

Isamaa kogu see lapsik mäng – see mingi küsimustiku laiali saatmine – on ju teadlik venitamine ja üksnes Isamaale enama võimu väljapressimine. Kunagi mängis täpselt sama venitamise ja hinna kruttimise mängu tollane Isamaa juht Seeder. Miski skeem on see neil.

Kõik erakonnad tulid valimistele oma programmidega. Isamaal poleks midagi lihtsamat kui nendega tutvuda, et oma küsimustele vastused saada. Koalitsiooniläbirääkimistel, laua taga vastamisi silmast silma istudes, saaks juba detailselt analüüsida igat konkreetset teemat.

Isamaa selle asemel valitud mingi vastamisi kirjade saatmine… noh, see on ikka äärmiselt ebaotstarbekas ja väga rumal viis midagi aru saada, läbi rääkida, lahti selgitada ja kokku leppida.

Isamaa seletamised sellest, et kui kõik oleks ikka kirja pandud paberile ja alla kirjutatud, siis garanteeriks see ka sellise koalitsiooni raudkindla püsimise ja kokkulepitu täitmise, on nii naiivne, et liigitub valetamiseks ja hämaks ja mitte millekski ausaks, siiraks, arukaks ja konstruktiivseks. Mingi leping, mingite kirjade edasi-tagasi saatmine, mingid küsimustikud ja vastused ei ole ju kunagi Eesti poliitikas kedagi kellegagi koos hoidnud (antud juhul siis eeldatavalt 4 aastat!) ega sundinud kedagi mingeid oma kunagisi lubadusi täitma.

Eesti poliitikas on asjad käinud alati täiesti teistmoodi. Kui ikka keegi tahab oma mingit partnerit mingis kokkuleppes või koosluses lahti saada, siis nii ta silma pilgutamata ka teeb – lööb oma lepingupartnerile ja endisele suurele kamraadile lihtviisil noa selga. Seda on Eesti poliitikas olnud järjest. Neid kordi on mul kõiki raske isegi meenutada ning kokku lugeda.

Poliitiline praktika on alati olnud äärmiselt lihtne – keegi visatakse valitsusest või koalitsioonist päevapealt või üleöö välja. Ja kogu lugu! Mingi paberileht? See pole kunagi mingiks takistuseks olnud!

Isamaa selgitused oma küsimustikku laiali saates on sedavõrd lapsikud ja ebaadekvaatsed, et mingist Isamaa siirusest ja aususest siin rääkida pole võimalik. Isamaa käitumine ja jutt selle juurde on kahjuks puhas ettekääne ja valetamine, on lihtsalt oma partneriks tulemise hinna üles kruttimine, et saada rohkem võimu.

Mul on kurb näha, et Eesti poliitika ja poliitikud on oma poliitmängudes sellisel lasteaia tasemel. Ja peavad rahvast nii rumalaks, et rahvas pole võimeline nii primitiivset skeemi läbi nägema ja Isamaa tegelikke motiive mõistma.

Kahju Solmanist. Ta näib arvavat, et ta juhib mängu, dikteerib seda ja on võtmepositsioonil. Tema hoiak eilsetes mingites uudistes praegusest olukorrast rääkides oli otse ülbe ja oma loodetavaid partnereid koalitsioonis alandav. Seda on teisedki kommenteerijad ära märkinud. Umbes selline, et küll nad alistuvad! Umbes nii ta seal oma jutud lõpetas.

Solman räägib üldiselt malbel häälel ja igati poliitkorrektset juttu. Ta oskab seda keelt. Kuid ta vist ei saanud sel korral ise aru, et tema kehakeel ja olek selles uudislõigus rääkis rohkem ja selgemat juttu kui tema suu.

Mina näen, et Solman ja Isamaa tervikuna kaevab endale sügavat auku. Sellisel täiesti avalikul, läbinähtaval ja labasel võimumängul ei saa muud tulemust olla kui Isamaa maine sügav kukkumine.

Tegelikult olen ma pettunud mitte üksnes Isamaas ja konkreetsetes isikutes. Olen pettunud meie poliitikas ja poliitikutes tervikuna. Meie poliitika ja meie poliitikute poliitiline kultuuri on olematu. Tõesti, ma ei arvanud, et meie poliitikud teevad meie poliitikat nii madalal, nii häbematul, nii võimuahnel, nii rahvast alandaval, otse lollikeseks pidaval tasemel.

Ma ei hakka oletama, milline koalitsioon kokkuvõttes moodustub. Kuid ilmselt on mõlemal võimalikul Isamaaga koalitsiooni moodustada tahtval poolel – KE-l ja ka võimalikul nelikliidu partneritel – praegu raske hetk. Pakun, et ka nemad on Isamaaas mingil määral pettunud.

Isamaa soolo pole üldse lootustandev algus olla Isamaaaga järgmised 4 aastat koalitsioonis. Oma käpardlikkuse ja varjamatu üleolevusega oskas Isamaa sellesse loodetud poliitilisse monoliiti juba enne ühtseks koalitsiooniks kokku saamist lüüa suure mõra, avades oma tõelise palge.

Harri Kingo