Kaja Kallas on oma erakonna ja kogu riigi mülkasse surunud, mis on mõjunud halvasti nende reitingule, kuid see võib olla ka teadlik nõks, sest Riigikogu valimised on kaugel ja poliitoravad võivad endale seda lubada. Lähenevad Euroopa Parlamendi valimised, kus sisepoliitika nii suurt mõju ei avalda, neid ilmselt ärevile ei aja, aega kasutatakse oskuslikult ära.
“Riigieelarves on ressursse, millega poleks probleem streik ära hoida. Reformierakond lihtsalt ei taha õpetajatele raha leida. Ka Ukraina toetamine ei ole ende prioriteet, vaid selleks on pangad,” arutasid saates Käsi pulsil ajakirjanikud Kalle Muuli ja Martin Ehala. “Eelmisel aastal kehtestasid nii mõnedki Euroopa riigid ajutise maksu pankade kasumitele, mis tekkisid sellest, et Euroopa keskpank tõstis intresse. Eestis oleks selle maksuga olnud võimalik riigieelarvesse saada hinnanguliselt 150 miljonit eurot, millega oleks saanud veelgi rohkem toetada Ukrainat ja jäänuks ka õpetajate palgatõusuks. Aga pangamaksu ei tulnud.”
Seega saab Reformierakond praegu mängida kõigega, ka kellegi antipaatiaga, kuid oma rahaallikaid ta puutuda ei lase. Populaarsuse madalseisust hoolimata on võimuliidul tugevad positsioonid, mis paranesid veelgi tänu keskerakondlaste ülejooksule sotsidesse. Nüüd võib ka Reformierakond lubada endale ühiskonna suhtes “olla siga”, seni kuni kõik vajalik on kätte saadud.
Aasta lõpus oli Reformierakonnal vaja läbi suruda oma riigieelarve ja homoseadus ning selle nimel võisid nad oma kohati 35 protsendini ulatunud populaarsuse ka ohverdada, sest hetkel reitingud midagi ei mõjuta. Ka õpetajate streigi võivad nad tähelepanuta jätta. Võimuliit teeb ühe hoobiga kõik kriitilise ära, kaotab pisut populaarsuses, aga kui võit on käes, hakkab nende stratkom reitinguid tõstma. Pole veel teada, kuidas mahub neisse plaanidesse vaenukõneseadus, kuid tundub, et hetkel selle räiget pealesurumist välditakse.
Vahepeal loovutatakse oma toetus kellelegi teisele. Pikka aega oli “ühendatud anum” Eesti 200, kuid nüüd ta selleks ei sobi, sest on skandaalide tõttu räsitud ja pealegi ka võimuerakond. Nii on selle “austava rolli” endale võtnud Isamaa, kes mingil hetkel annab poliitoravatele nendele kuuluva reitinguosa tagasi, saades teene eest ilmselt lubaduse pääsuks võimupiruka juurde. Isamaa teab, et nende hetke tippseis on kunstlik ja mängib võimumänge kaasa. Praegu saavad nad sära ja enesenäitamist, millega loodetakse ilmselt valimistel künnisepiirilt kõrgemal püsida.
Kui Reformierakond ja sotsid saavad kõik oma räigemad sigadused “ära tehtud”, Eesti venestatud, “uusväärtused” seadustesse vorbitud ja rahad jaotatud, suunduvad nad ilmselt tagasi argirööbastesse, hakkavad taas rääkima inimeste vajadustest ja arvestades, et mälu on inimestel lühike, loodavad nad kohalikeks ja siis Riigikogu valimisteks taas “head” olla.
Isamaa on puudel, kes aitab Kaja Kallasel alati kastanid tulest välja tuua. Seega on olemas ainult üks opositsioonierakond, EKRE, kes suudab ehk Reformierakonna sigadusi väärata, teised mängivad kõik ühtede kaartidega.
Uued Uudised