Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

IT-minister Kaimar Karu toetas Mart Helme sõnu IT ülefetišeerimisest – me olemegi tegijatest eputajateks saamas

-
08.11.2019
ID-kaart
© UU

Mart Helme ütlus, et IT-teema on meil üle fetišeeritud, leidis toetust ka uuelt infotehnoloogiaministrilt – meie digiareng pole enam ime, vaid igapäevane reaalsus.

EKRE esimehel, siseminister Mart Helmel on teatud mõttes õigus, kui ütleb, et infotehnoloogia on Eestis fetišeeritud, märkis neljapäeval väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrina tööd alustanud Kaimar Karu “Esimeses stuudios”. Ärilehele lisas ta, et meie e-riigi süda näitab kergeid lupjumise märke.

Eestis on tõepoolest digiriigi propagandaga üle pingutatud. Enamikul inimestest hakkab ilmselt iiveldama, kui nad kuulevad, kuidas president Kaljulaid tutvustab Vanuatul või Rwandas Eesti digiriiki. Esiteks peaks seda tutvustama ikkagi spetsialistid, ja teiseks, kogu maailm juba teab, mida digiareng tähendab – me ei vii Aafrika metslastele imeasja. Alles hiljuti võis teles näha, kuidas Somaalia põgenikud Djiboutis nutiseadmetega levi otsivad.

Eesti võib ja peabki olema uhke oma IT-saavutuste üle, kuid maailm areneb edasi ja paljus oleme me juba teistest maha jäänud. Mitmed riigid, eriti suurriigid, ei saa meie kogemust omadel põhjustel üle võtta – näiteks Saksamaal keelavad karmid andmekaitse reeglid andmete ristkasutuse, Aafrikas ja mujal vähemarenenud maades võib meie digisaavutuste ülevõtmise nulliks muuta küberturbe nõrkus.

Me peame harjuma mõttega, et digilahendused ei ole enam mingi põrutav asi, vaid sellised seadmed on juba igapäevased tööriistad. Eesti digiriigi kuvand peaks propagandatööriistast muutuma tegelikuks ja loomulikuks digikeskkonnaks. Kui me liiga palju oma digiarengust karjume, võime järsku ennast eputajate rollist leida.

“Mujal maailmas, aga ka Eestis väga tihti, minnakse seda teed, et IT-lahendusi vaadatakse kui väärtust omaette. Ehk IT-projekti edutegur on see, et projekt on läbi viidud. Või IT-lahenduse edu või edukuse mõõt on see, et see lahendus on välja lastud või see on nüüd olemas. /…/ Aga tegelikult ei ole ju iva selles, et tehnoloogiat kasutada tehnoloogia pärast, vaid see, mida me sellega teha saame. /…/  Kui vähemalt osa sellest retoorikast pöörduks ära tehniliste lahenduste pealt selle peale, mis inimestele paremaks muutub või mida nad saaksid rohkem teha või lihtsamini teha või kuidas me saame enda välismaiseid äripartnereid paremini aidata nende lahendustega… /…/, siis me ei fetišeeri enam tehnoloogiat. Siis me räägime sellest, miks me neid asju teeme. Selles aspektis ma nõustun Helmega,” rääkis Karu.

UU