The Telegraph analüüsib Itaalia investeerimispanga Mediobanca spetsialistide poolt koostatud raportit, mille kohaselt on Itaalia jaoks euroalast lahkumise optimaalne hetk juba möödas ning toob üksikasjalikult välja põhjused, miks see nii on.
Raportis öeldakse, et iga järgnev kuu, mil Itaalia endiselt euroalas jätkab, muutub riigi jaoks rahaliselt üha koormavamaks. Kaheksateist aastat euroalas, majanduslik surutis ja võlakriis – Itaaliale oleks kasulik lahkuda eurotsoonist. Ja tegutseda tuleks kohe, või vähemalt võimalikult kiiresti.
Praeguse seisuga saaks Itaalia vahetada poole oma 1,9 triljonilisest riigivõlast liirideks, seda üsna mõistlike tingimustega, kuid uue võla ja ühise tegutsemise klauslite (collective action clause, CAC) lisandumisel muutus kogu endine kalkulatsioon. Mediobanca hoiatab, et Itaaliat ootab ees tõsine krahh, kuna lühiajaliselt Itaaliat vee peal hoidnud soodsam olukord on Euroopa Keskpanga ja Brüsseli poolsete uute fiskaalreeglite ja -meetmete tõttu muutumas. Itaalia kreeditorid seisavad seega peagi silmitsi dilemmaga: kas pakkuda Itaaliale võla ümberstruktureerimise võimalust soodsatel tingimustel või jääda kõrvale ning oodata, kuni poliitiline olukord muutub nii teravaks, et Itaalia teeb euroala lagundamisega otsa lahti.
Antonio Guglielmi ja Marcello Minenna koostatud raporti kohaselt oleks vabatahtlik võlavahetus kõige puhtam moodus aidata Itaalia võlg uuesti n-ö jätkusuutlikule rajale. Seda saaks teha pikendades laenutähtaegu või vähendada intresse, või teha mõlemat. Ilma selleta on raporti autorite meelest üsna tõenäoline (arvestades praegust poliitilist olukorda Roomas), et idee ühepoolsest lahkumisest euroalast ja tagasipöördumisest liiri kasutamise juurde leiaks laia kandepinna. Itaallased kuulavad hoolega jutte Italexitist, odavama valuuta kasutuselevõtust ning omaenda rahalise suveräänsuse taastamisest.
Lega Nordi majanduseksperdi Claudio Borghi sõnul on džinn pudelist välja lastud. Itaalias räägitakse igas vestlussaates lakkamatult sellest, kas Itaalia peaks euroalast lahkuma või mitte. „Iga päevaga olukord eskaleerub ning varem või hiljem turg reageerib,“ ütles Borghi.
Uute üldvalimiste eel (mis võivad toimuda juba juunis) flirdivad liiri uuesti kasutusele võtmise ideegi neli parteid, eelkõige aga Peppe Grillo ja tema Viie Tähe liikumine ning Lega Nord. Neile kahele parteile ennustatakse Itaalia parlamendis enam kui poolte kohtade võtmist.
Euroopa Keskpanga president Mario Draghi hoiatas oma hiljutises kirjas Itaalia parlamendiliikmeid, et kui riik peaks euroalast lahkuma, tuleb tal enne täita bloki ees kõik kohustused ja tasuda kõik võlad.
Mediobanca väide võla ühise tegutsemise klauslite kohta (milles lepiti kokku 2012. aastal) viitab sellele, et klauslite tõttu muutub eurode tagasivahetamine liirideks keerulisemaks, kuna sellega seotud ülisuured kohtukulud muudaksid rahareformi mõttetuks. Itaalial oli möödunud aasta seisuga vana võlga 932 miljardit eurot ja uut (CAC klauslite järgset) võlga 902 miljardit. 2022. aastaks on suurem osa võlast liikunud CAC reeglite alla.
Kriitikute meelest aga ei kinnitaks ükski Itaalia kohus kriisiolukorras CAC klauslite ülimuslikkust Itaaliale. Claudio Borghi sõnul on juristid öelnud, et Lex Monetae (seadus, mille kohaselt otsustab riik ise, millises valuutas ta pärast rahareformi oma võlgu tasub) tühistab kõik muud seadused.
Mediobanca arvutused lähtuvad sellest, et liiri väärtus langeks 30%, mis omakorda tõstaks kõikide võlgade teenindamise kulusid.
Claudio Borghi aga väidab, et euro laguneb nagunii, drahm ja eskuudo kukuvad, saksa mark ja kulden tõusevad. Frank ja liir nõrgeneksid, kuid kindlasti mitte lähedalegi majandus- ja rahaliidu (EMU) pakutud 30 protsendile.
Peale rahareformi tooksid itaallased oma raha välismaistest pankadest tagasi Itaaliasse, liir stabiliseeruks. „Meil juba on jooksevkonto ülejääk. Madalam vahetuskurss annaks meile veel suurema ülejäägi, seega ma ei näe põhjust, miks peaks liiri väärtus nii palju langema,“ ütles Borghi.
Kõik euro kriitikud on ühel meelel selles, et euro on olnud Itaalia jaoks hukatuslik. Kaheksateistkümne aasta jooksul ei ole toimunud mingit tulude kasvu inimese kohta. Majandus ei ole ikka veel taastunud 2008. aasta majanduskriisi eelsele tasemele. Kahest kaotatud kümnendist ähvardab kujuneda kolm kaotatud kümnendit.
Keerulistel aegadel oleks paindlik vahetuskurss ning kõik sõltumatud vahendid just need, mis aiataksid ühel riigil end majanduskriisiaugust välja aidata. Euroopa ja Itaalia eliit on aga ignoreerinud majandusteoreetikute hoiatusi ja nüüd on juba hilja. Itaalia on ületanud kõik rahaliidu seatud piirid, tagasiteed enam ei ole, ja turud teavad seda.
Allikas: The Telegraph (tõlkinud Triin van Doorslaer)