04.10.2021
Jürgen Ligi
“See, et EKRE läks oma põhikonkurendist ehk reformierakonnast korraks ette, tekitas väga positiivse efekti peavoolumeedia jaoks: klikid olid vähemalt nädalaks ette garanteeritud.
Nii ka pühapäeva õhtul avaldas riigikogu liige Jürgen Ligi EPLis loo „Debatist, mille eest ära põgeneti – etendus pole riigivalitsemise missioon“.
Ligi kirjutab: „Et Martin Helme keeldus äsja minuga televäitlusest, jääb mul üle samadel reitingute ainetel kirjutada. EKRE on vähemalt ühe agentuuri järgi tõusnud kõige popimaks parteiks RE ees. Minu jaoks on siin peaküsimus tegelikult alati olnud, mil määral on populaarsus tõe kriteerium, iseäranis selle taustal, et Helme hõisete järgi on ta ainuke, aga kaitsma mees seda tõde tulla ei julge.“
„Põgeneti“, tulla ei julge“ jne – see oleks nagu mingi korvi saanud tibi monoloog: et asi pole mitte selles, et ta on natuke kole, pisut vana, veidi rumal ja ebaviisakate kommetega, vaid hoopis potentsiaalne kavaler on argpüks ja värvipime.
Ma ei ole küll kursis härra Martin Helme otsuse tagamaadega, aga kasutagem natuke loogikat.
Esiteks ei pea iga tavariigikogulane arvama, et kui ta avaldas soovi debateerida teise erakonna esimehe ja Riigikogu aseesimehega, peab too lööma kulpi ja ilmuma esimesel nõudmisel. Härra Ligi vist ei adu, et ta on juba mõnda aega poliitikas üsna väike kala.
Teiseks debateeris Riigikogu aseesimees Martin Helme kuuldavasti sel ajal Postimehe otse-eetris teise reformierakondlase, samuti Riigikogu aseesimehega Hanno Pevkuriga. Reformierakondlasi on palju, Martin Helmet on tõesti üks.
Kolmandaks ei pruugi intelligentsele Martin Helmele sobida Jürgen Ligi teada-tuntud labane kõnepruuk ja leksikon, mis kuulub koprolaalia alla.
Ja neljas variant on tõnismägilik: nagu Eesti esilaulja vastas „Delfiga ma ei räägi“, nii ka Martin Helme võis mõelda: „Ligiga ma ei räägi“. Ligi nimetas rahvast ühiskonnaheidikuteks ja Eesti rahva esinumber ei pea seda hinnangut isikliku kohtumisega legitimiseerima.
Eriti kui tal on tähtsamat teha.”
Ivan Makarov